VIDEO: Reinsalu: piirilepingu puudumine on Eestile suurem julgeolekurisk kui Venemaale
Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et kahepoolselt paikapandud Eest-Vene piirileping on Eesti julgeolekule olulisem kui idanaabrile.
"Iga inimene võib ise õelda, kas määratlemata piirist tulenev oht on suurem Venemaale või Eestile," ütles Reinsalu.
Reinsalu rõhutas, et lepe reguleerib eranditult vaid riigipiiri kulgemist. "Õigusliku järjepidevuse põhimõte on leppe teksti järgi kaitstud. Ka õiguskantsler on andnud hinnangu ja tema leiab, et sellisel kujul leput allkirjastades jääb Tartu rahuleping kehtima," ütles Reinsalu.
Kaitseministri sõnul lähtus IRL-i volikogu eile õhtul toimunud kokkusaamisel just õigusliku järjepidevuse kaitstusest. "Kahepoolselt paikapandud piir kaitseb Eestit. Meil on vaja selget riigipiiri, mida teavad ja tunnustavad ka meie liitlased NATO-s," ütles Reinsalu.
Reinsalu hinnangul võiks parlamendi saalis toimuda piirileppe teemaline foorum ekspertidega. "Tegemist on ühiskondlikult olulise küsimusega," ütles Reinsalu.
Seda, et lepe on mõlema poole huvides, kinnitas ka välisminister Urmas Paet.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Eesti-Vene riigipiiri lepingu eelnõu ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu eelnõu, millega reguleeritakse riigipiiri puudutavaid küsimusi.
Valitsus tugines otsust tehes ka õiguskantsleri seisukohale, et Eesti põhiseadusest tulenev riikliku järjepidevuse põhimõte on kaitstud. Piirilepingutele avaldas oma toetust 14. mail ka Riigikogu väliskomisjon.
Võrreldes 2005. aastal allkirjastatud lepingutega on uutesse lepingutesse lisatud lause, et lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi ning kinnitatakse, et pooltel puuduvad teineteise suhtes territoriaalsed nõudmised.
Lepingutele kirjutab alla välisminister ning lepingud tuleb pärast allkirjastamist Eesti ja Venemaa parlamendis ratifitseerida. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.
