„Täna öösel loopisid sa meid kividega! Tänu jumalale tuli aknaklaasist läbi vaid üks umbes kahekümnest kivist. Õnneks oli mul kiiver peas, nii et kivi jättis ainult suure kriimustuse minu kiivrile. Õnneks ei tabanud sa meie autojuhti, ta sai meid sealt minema sõidutada ja täna hommikul oma poja lasteaeda viia. Ise kallistasin ma oma tüdruksõpra, kui koju jõudsin, erakordne kallistus! Õnneks ei saanud keegi teine füüsiliselt viga kividest, millega sa meid loopisid. Aga sa oled mõjutanud minu ja minu sõprade tööelu igavesti,“ kirjutab tuletõrjuja ja jätkab:

„Ma olen siin, kui sinu isa vajab abi, kui teeb autoga avarii, ma aitan sinu õde, kui tema köögis puhkeb tulekahju. Ma ujun jääkülmas vees, et aidata sinu väikest venda, kui ta on paadist välja kukkunud, kuigi vees on jääkülm. Ma tulen appi sinu vanaemale, kui ta saab südamerabanduse, ja ma tulen appi ka SINULE, kui sa kukud päikeselisel päeval märtsis läbi jää. Miks sa mulle nii teed? Minul on ka perekond, kes tahab mind jälle näha, täpselt nagu sinul!“

Suur-Stockholmi tuletõrje käis ööl vastu neljapäeva 90 väljakutsel. Vähemalt 15 kohas põlesid autod ja paljud päästetöötajad sattusid kivirahe alla.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena