2006. aastal ilmunud ÕS-is on "neegri" järel märge "ei ole eesti keeles halvustav". Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ütles BNS-ile, et sügisel ilmuvas ÕS-is seda märget enam ei ole.
"Praeguses ÕS-is on kurioosumina, et "neeger" ei ole halvustav. Minu arvamus on ühene. Sõna "neeger" on eesti keeles kõigile mustanahalistele halvustav. Sellest on juba aru saanud ka paljud eestlased," ütles Sutrop BNS-ile.
Sutropi hinnangul ei ole mitte mingit põhjust mustanahalisi üldse kuidagi eriliselt nimetada, kuna inimesel on nimi, rahvus ja kodakondsus.
Kas me ütleme eestlase, prantslase või sakslase kohta: "Ennäe, kaukasoid!". Ei ütle ju. Miks me peaksime siis tumedanahalise rassi esindajatele kogu aeg nende rassi nina alla hõõruma. Loomulikult peaks seda halvustavat sõna igati vältima," lausus Sutrop.
Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ütles BNS-ile, et tema hinnangul on sõna "neeger" eesti kultuuriruumis neutraalne.
"Meil on sellest Eesti Keele Instituudi direktori Urmas Sutropiga mitut puhku juttu olnud. Tema ning tema asutuse keelekorraldajad on jõudnud seisukohale, et sõna "neeger" võib olla solvav," lausus Tomusk.
Ta tõdes, et kuigi "neeger" on oma sisult eesti kultuuriruumis neutraalne, on eesti keeles kindlasti veel terve rida selliseid sõnu, mis iseenesest on neutraalsed, kuid võivad näiteks ajaloolistel või kultuuriloolistel põhjustel olla kellegi arvates solvavad.
"Niisamuti võib mõni sõna aja jooksul saada hoopis uue sisu ja tähenduse. Seetõttu ei ole keeleteadlaste arvates mõistlik kirjutada keelekasutajatele sõnaraamatus otsesõnu ette, milline sõnadest on solvav või ei ole solvav. Ma arvan, et see on mõistlik lähenemine. Kui mingi sõna on minu arvates neutraalne, kuid kellegi jaoks solvav, siis püüan ma selle sõna kasutamisest hoiduda," lausus Tomusk.
