Lugeja: staarid esindavad elustiili, mis on tervet ühiskonda lõhkuv
Saja aasta jooksul on toimunud revolutsioon nii tehnika kui ka meelelahutuse arengus. Meid on üle ujutatud erinevate vidinate ning suure hulga informatsiooniga. Ühelt poolt on leiutised väga tänuväärsed, aidates keskkonda või tervist paremaks muuta. Teiselt poolt on palju asju, mis on röövinud meie aja ning mõtlemisvõime.
Selle lühikese aja jooksul on inimkonna ajaloos paljud väärtused ja ühiskonna ülesehituski väga palju muutunud. Tasapisi on inimestelt võetud võimekus kaasa mõelda ning sõna võtta. Üksikud, kes julgevad või proovivad seda teha, on jäänud suurema vastukaja ning toetuseta. Kuid siiski ei tähenda see, et need üksikud hääled peaksid alla andma.
Kõige suuremas ohus on noored ja lapsed. Superstaaride hulk, keda noored imetlevad, ülistavad ning kelle moodi nad tahavad olla, on märkimisväärne. Samas on suur vahe 50-ndate kantristaari ja tänapäeva imetletud staaride stiilis või selles, mida nad esindavad.
Koduperenaine pole populaarne
Tooksin näitena USA-s väga populaarse ürituse, Superbowli vahesõu. Sellel aastal oli esinejaks Beyoncé. Ta nägi välja nagu mingi sõjajumalanna, aeledes osa laulust maas. See on vist viimasel ajal väga populaarne ning miljonite meelest seksikas.
Paljud noormehed isegi unistavad, et nende tulevane näeks välja sama seksikas kui superstaarid. Ma loodan küll, et neid ei ole palju. Kujutage korraks ette taolist sõjajumalannat oma laste emana, laulmas unelaulu õhtul ja olles neile eeskujuks.
Eelmise aasta Superbowlil esines Madonna, kes on ka Eestis käinud ning avasüli vastu võetud. Madonna ilmus lavale koos sarvedega, sarnanedes satanistide poolt ülistatud kujuga. Üleüldse mõjus see kõik mingi kummalise rituaalina.
Rihanna, Lady Gaga ja suur hulk populaarseid staare esinevad mingite kummaliste sümbolitega, poolalasti või lausa päris alasti, väga imelike laulusõnadega ning esindavad elusiili, mis on tervet ühiskonda lõhkuv ja hävitav. Aga kena koduperenaine, kes hindab väärtusi, mis on ta perele ning ühiskonnale head, ei ole väga populaarne.
Midagi pole päästa
Arvatakse, et tuleb ju ajaga kaasas käia. Paljud igatsevad tegelikult tagasi lihtsat, armsat pereelu ning turvalist ühiskonda. Neile tundub, et siin ei anna enam midagi ära teha ega päästa. Tegelikult annab küll.
Ühiskond on justkui väga suur kaardimajake. Meie, tavalised lihtsad inimesed oleme tegelikult vundament, ilma milleta ei saa kõik see süsteem enam toimida. Kujutage ette, kui nende staaride videosid enam ei vaadataks, kui nende CD-sid ei ostetaks, kui nende teguviise ei kiidetaks heaks, kui neile ei plaksutataks kaasa. Mis siis saaks?
Tundub, et inimesed on pandud mingi hüpnoosi alla ning nende alateadvusega on mängitud. Kui anda rahvale tsirkust ja leiba, siis on väga lihtne panna vaikima enamik hääli, kes muidu märkaksid, mis toimub.
Selle kõige taga ei ole ainult meelelahutus. See on osa suuremast plaanist, et kulisside taga märkamatult toimetada ja mängida riikide-rahvastega otsekui marionettidega.
Igaühe arvamus loeb
Hüpnoos on kunstlikult esile kutsutud unetaoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Kuidas on muidu üldse inimkonna ajaloo jooksul suudetud suurt hulka inimesi veenda milleski, mis tegelikult on varem olnud väga vastuvõetamatu ja kasutatud masse oma plaanide elluviimises...
Kahjuks on neid näiteid sadu. Kas pole siis olnud hea mõte istutada inimesed ekraanide ette või kino- ja kontserdisaalidesse, spordistaadionitele ning neile niimoodi sisendada seda, mis vaja oma plaanide elluviimiseks? Tundub, et on püütud ümber programmeerida inimeste kollektiivset alateadvust.
Niisiis, ärgakem! Veel ei ole hilja. Rääkigem kaasa asjades, mis on tähtsad. Igaühe arvamus ja hääl on tähtis. Meie oleme vundament. Meist oleneb, missuguseks saab hoone ehk ühiskond.
