„Neeger“ on kogu aeg solvav olnud

Sügisel ilmub uus õigekeelsussõnaraamat, kus sõna „neeger“ juures enam märget neutraalsuse kohta pole. Viimases, 2006. aastal ilmunud väljaandes on see veel olemas. See on ka õige, sest meile võib „neeger“ tähendada mustanahalist inimest, kuid mine ütle seda välismaal mõnele mustanahalisele.

Sõna „neeger“ kasutati Ameerika Ühendriikides kuni 20. sajandi keskpaigani, kuni leiti, et sellega võetakse halvustavalt kokku ühe etnilise rühma inimesi. Oma osa mängis siin ka 1960ndatel mustanahalistele võrdsete õiguste kehtestamine. Orjus kaotati ju tegelikult juba 1863. aastal, kuid võrdsed õigused said mustanahalised Ameerikas alles sada aastat hiljem.

Tegelikult on neeger tähendanud kogu aeg halvustavat sõna. Meile võib Pipi Pikksukast pärinev neegrikuningas või Agatha Christie „Kümme väikest neegrit“ mõjuda neutraalselt, kuid riigid, kus on palju mustanahalisi inimesi ja kus võrdõiguslikkuse nimel tehakse palju tööd, mõjub see kohe kindlasti alavääristavalt.

Meile ei mõju „neeger“ halvustavalt, kuna meie ümber on valged inimesed ning mustanahalisi on Eestis vähe. Neid väheseid vaatame eelkõige kui haruldasi lõunamaa inimesi, kes on enda tee siia kaugele põhja leidnud.

Rassiküsimused on ühiskondades terav teema. Näiteks Ameerika Ühendriikides võib ühe halvustava sõna või märkuse pärast isegi vanglakaristuse saada. Ka teistes riikides on rahatrahvid olemas. Kui me tahame saada ühiskonnaks, kus meil on erineva nahavärviga inimesi, siis on hea, kui „neeger“ ära keelatakse.