Uuring: Eesti e-valitsus on endiselt üks Euroopa parimaid
Euroopa Komisjonie-valitsuste võrdlusuuringu käigus analüüsiti infot 28 000 internetikasutajalt 32 riigis. Kui üldiselt on EL-i e-teenuste kasutajad rohkem rahul internetipanganduse ja -kaubandusega kui avalike internetiteenustega, siis Eesti puhul toob võrdlusuuring välja riigiportaali eesti.ee, kus elanikel on ligipääs riigi enam kui sajale e-teenusele ja infoallikale.
„Euroopa e-valitsuse jaoks on need paljutõotavad suundumused. Ent kui kasutajad on rohkem rahul internetipanganduse kui avalike internetiteenustega, siis näitab see seda, et riigiasutustel tuleb e-valitsuse teenuseid paremini kavandada vastavalt kasutajate vajadustele. Meil tuleb rohkem teha selleks, et e-valitsus toimiks piiriüleselt,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes.
Võrdlusuuringu kohaselt on Eesti heaks näiteks ka sellest, kuidas detsentraliseerimine annab digitaalvaldkonnas positiivseid tulemusi. Eesti otsustas arendada ühe, kõikehõlmava kesksüsteemi asemel erinevaid avatud, detsentraliseeritud teenuseid ja andmebaase ühendava süsteemi. Süsteemi paindlikkus on võimaldanud aastate jooksul digitaalset ühiskonda uute osistega täiendada ning arendada. Just laienemisvõimalus on põhjus, miks Eesti puhul saab rääkida ühest Euroopa viimase kümnendi eduloost ning tänu millele on riik vaatamata suhteliselt väikesele IKT-sektori eelarvele suutnud selles valdkonnas edasi areneda.
Kogu EL-i lõikes näitas uuring, et kõige populaarsemad e-teenused on maksude deklareerimine (73% kasutajatest teevad seda interneti vahendusel), kolimine või aadressivahetus (57%) ning avalduse esitamine kõrgkooli ja/või õppetoetuse taotlemine (56%).
Ehkki 54% uuringus osalenuist eelistab endiselt personaalset kontakti või muid tavapäraseid suhtluskanaleid, siis vähemalt 30% nendest märkisid, et nad võiksid olla korrapärased e-valitsuse teenuste kasutajad, kui pakutaks rohkem asjaomaseid teenuseid.
47% Euroopa e-valitsusteenuste kasutajatest leidsid kõik vajalikud teenused internetist, 46% leidsid otsitavast vaid osa.
Aruandest nähtub ka, et oluliste elusündmustega seotud (töökaotus või tööotsing, ettevõtte asutamine ja õppimaasumise registreerimine) internetipõhiseid teenuseid tuleb täiustada. Oma riigis elavad isikud saavad keskmiselt üle poolte oluliste sündmustega seotud haldustoimingutest teha internetis. Veebilehtedelt leiab teavet ülejäänud toimingute kohta. Kuid selleks, et kodanikele rohkem tegevusvabadust anda, peab asjaajamine olema läbipaistvam ning kodanikega tuleb rohkem suhelda.
