Nimelt avanes saksa lugejatele pilt elust riigis, mis hoiab HIVi levimise kiiruse poolest Euroopas esimest kohta. Saksa ajakirjaniku reisi tulemuseks oli suurepärane reportaaž ühest Narvas elavast kolme lapse emast, kes on HIV positiivne ning viimased 15 aastat ka narkomaan.
Kui rääkida HIVist Ida-Virumaa meditsiinitöötajatega, kostub nende suust korduvalt sõna epideemia, kuid paraku on HIV äärmiselt levinud ka Tallinnas.
Kui võtta ette aruanne valitsusele, võib sealt lugeda, et „ligi kolmandik HIVi nakatunutest on oma nakkusest ise teadmatuses“. Kui ametlikult on on Eestis HIV diagnoositud 8519 korral, siis hinnanguliselt võib meil kokku olla 11 000-12 000 HIV-i nakatunud inimest.
Eelnevale tuleb lisada tõsiasi, et erinevalt 90ndatest, kus viirus levis peamiselt süstivate narkomaanide seas, on see tänaseks jõudnud ka täiesti tavaliste kaaskodanikeni, kes moodustavad poole viiruse kandjatest.
Miks sellest kõigest kirjutada? Aga selle pärast, et Tervise Arengu Instituudi uuringud näitavad, et inimesed ei pea HIV ja teiste seksuaalsel teel levivate haiguste riski piisavalt suureks. Numbrites väljendatuna – vaid 50 protsenti 18-25 aastastest kasutab juhuvahekorra ajal kondoomi.
Kui nii jätkata, jäämegi välismeediast eelnevalt kirjeldatud lugusid lugema. Aga siis on loo keskmes narkomaanide asemel juba täiesti tavalised inimesed.
