EESTLANE STOCKHOLMIS: Eesti meedia paisutas rahutuste teema üle
"Stockholmis ei kajastatud kohalikes meediakanalites tänavarahutusi üldse ja seetõttu oli minu hämmastus suur, kui Eestisse saabudes kuulsin nädala jooksul kümnete ajakirjanike arutelusid ajalehtedes ja raadios," kirjeldas Vabi.
"Ja kui teadjad kõik olid... Paljud neist arvamustest panevad mitte enam muigama,vaid on lihtsalt lihtsalt pinnapealsed ja kodukootud," lisas ta.
Vabi selgitab:
"Mis siis ikkagi toimus? Rootsis on teist valitsusaega võimul parempoolne valitsus. Kui asüüli saanute arv lähenes 45 000-le, hakkasid moderaadite juhitud omavalitsused protestima, rääkimata migrantidega üle kuhjatud linnaosade valitsustelt.
Selgitati, et sisserännanutele ei suudeta tagada elamist, kooliharidust, ega keeleõpet. Kuid immigrantidele anti vaatamata probleemidele veelgi enam õigusi, näiteks alates 1.juulist saavad nad juba asüüli taotlemise ajal saada raviteenust.
Carl Bildti valitsus pärandas Rootsile pärast Serbia sõda sealt piirkonnast üle 100 000 põgeniku. Ehkki osa neist oli ajutise elamisloga, siis vaid vähesed suudeti saata tagasi kodumaale. Sotsiaaldemokraatide ajal asüüli taotlejate arv vähenes, aga nüüd on arv tõusnud nii palju, et enam ei suudeta neid rahuldaval viisil Rootsi vastu võtta.
Surve tuleb sõjakolletest - Afganistanist, Iraagist, Somaaliast. Kui liguned aastaid vees ja mudas aastaid kuskil telklaagris ja paremat tulevikku ei ole näha, siis lähed sinna, kus on parem. Nägin hiljuti, kuidas tassiti jõuga 30 afgaani üliõpilast Gävle haigalsse. Nad olid nälgstreikinud üle 20-25 päeva, sest olid saanud Rootsi riigilt oma asüülitaotlusele eitava vastuse.
Asüüli soovijaid on 150 000, kuid ainult kolmandik neist saab jaatava vastuse. Just siit tuleb otsida rahutuste lõpetamisele lahendust - peatada saab need vandaalid eeskätt omade poolt ja seda tahet oli ka näha.
Vandaalitsejate,lõhkujate ja märatsejate peatamisel on politsei olnud suutmatu ja ilmselt siin tehakse järeldused võimukoridorides. Aga öelda, et Rootsi politsei on justkui skinheadid (Heidit Kaio "Rahva teenrites"), siis leebemat politseid annab otsida.
Järgmisel aastal on Rootsis valimised ning sotsiaaldemokraadid tahavad teada kogu Euroopa Liidu põgenike arvu kindlaks tegemist ning uurida, kuidas see jaguneb riikide vahel. Sotside juht Löfven ütles, et kui migrant on saanud asüüli, siis tuleb teda toetada keeleõppe ja töökohaga...
Ning kui 12-aastane Somaali poiss tahab edukalt lõpetada põhikooli koos Rootsi poisiga, siis nõuab see tööd ja vaeva. Stokholmis lõpetab põhikooli 87-92 protsenti õpilastest, Rinkebys ja Husbys on see protsent langenud 32-47-ni.
Me kaugeneme üksteisest mitte ainult Rootsis, vaid ka Euroopa Liidu siseselt. Rootsi ja Eesti ajakirjanike käsitlused on täiesti erinevad.
Arvata võib, et Rootsi poolt ei tule nii suurt arutelu, kuidas ja millal hakkab Eesti vastu võtma migrante või sõjapõgenikke."
