Läti kaitseminister Svenska Dagbladetis: Vene õpperünnak Rootsi vastu oli mõeldud NATO peatamiseks

Vene pommitajate lihavõteteaegne õpperünnak Rootsi lähistel oli mõeldud selleks, et NATO loobuks plaanist lennutada sõja korral abijõude Balti riikidesse läbi Rootsi õhuruumi, ütles Läti kaitseminister Artis Pabriks Rootsi ajalehele Svenska Dagbladet.

Läti kaitseminister kritiseeris ka seda, et Rootsi kaitsenõukogu esitleb oma julgeolekupoliitilist analüüsi, ilma et oleks Balti riike külastanud, kirjutab Svenska Dagbladet.

Svenska Dagbladeti paljastus, et Vene pommitajad harjutasid ööl vastu suurt reedet sihtmärkide ründamist Stockholmi piirkonnas ja Lõuna-Rootsis, on äratanud palju tähelepanu ka väljaspool Rootsit. Rootsi kiirreageerimisjõud jäid maapinnale, samal ajal kui NATO Vene jõududele Gotska Sandöni lähedale hävitajad vastu saatis. Pabriks on sellest hästi informeeritud.

„See oli tõeline rünnaku simuleerimine, juhuks kui seda ühel päeval peaks vaja minema,“ ütles Pabriks, kes rääkis ka Venemaa samasugustest simuleeritud rünnakutest Balti riikide vastu.

Pabriksi järeldus on, et Venemaa harjutab sõjalist operatsiooni sõjaliselt nõrgemate Balti riikide vastu. Aga et see õnnestuks, peab Venemaa takistama abijõudude toomist teistest NATO riikidest.

„Ei ole suur saladus, et kui toimuks mingisugune sissetung, vajavad Balti riigid toetust läänest,“ ütles Pabriks ning näitas kaardil, kuidas ligipääs merelt ja maalt võidakse blokeerida, nii et ainus alles jääv eluliin kulgeks Rootsi kaudu.

„Kui meid siit ära lõigata, jääksime me üksi. Ma arvan, et see oli venelaste siht. See klapib hästi kokku. Õppus Rootsi vastu on nagu käik malemängus, aga tuleb näha ka teisi käike, et mõista, kuidas partiid mängitakse,“ ütles Pabriks.

Rootsi oleks niisiis NATO liige olemata Venemaa-NATO sõjalise konflikti puhul eesliinil. Sellele viitab ka see, et Rootsi teatas 2008. aasta ühepoolses solidaarsusdeklaratsioonis, et kui Euroopa Liidu liikmesriike (nagu näiteks baltlasi) ähvardab oht, tegutseb Rootsi selle vastu ja annab sõjalist toetust.

Leedu kaitseminister aastatel 2008-2012 ja praegune parlamendiliige Rasa Juknevičienė tegi Rootsi-vastasest pommitamisharjutusest samad järeldused.

„Loomulikult. On vaja ju ainult pilku kaardile, et näha, mida on vaja Balti riikide kaitsmiseks. Meie toetuseks on Rootsi territoorium väga tähtis,“ ütles Juknevičienė.

Juknevičienė usub, et praegu toimuv Venemaa taasrelvastumine põhineb Venemaa ootusel, et Euroopa Liit ja NATO nõrgenevad. Venemaal võib 5-10 aastaga olla võimekus testida endise Nõukogude impeeriumi riikide vastu sõjalist jõudu kasutades, kui tugev on NATO. Sealjuures näeb Juknevičienė Rootsi-vastastel õppustel ka poliitilist sihti.

„Venelased tahavad panna teised NATO riigid mõtlema, et meie kaitsmine võib olla väga riskantne,“ ütles Juknevičienė.

Kuidas Venemaa relvastumist hinnata, on Rootsi kaitsenõukogu ja kaheksa parlamendierakonna jaoks juba praegu nagu kuum kartul. Nõukogu analüüsi esitletakse reedel. Poliitikutel on olnud erimeelsusi isegi selle üle, kas Venemaa pommitamisõppust peaks 200-leheküljelises raportis üldse mainima.

Svenska Dagbladeti teatel seavad baltlased Rootsi kaitsenõukogu töö aga kahtluse alla, sest selle liikmed reisisid üheteistkümnesse erinevasse riiki (muu hulgas Egiptusesse ja Singapuri), kuid mitte Rootsi lähedastesse naaberriikidesse Eestisse, Lätisse ja Leetu.

„See on väga halb,“ kritiseeris Läti kaitseminister Pabriks.

Rootsi kaitsenõukogu peasekretär Tommy Åkesson vastas kriitikale sellega, et julgeolekupoliitilisel raportil, mida reedel esitletakse, on laiem perspektiiv. Järgmise raporti koostamiseks, mis puudutab kaitsepoliitikat, kavatseb nõukogu ka Balti riike külastada.

Pabriksit toetab aga Rootsi riigikaitseanalüütik Johan Tunberger.

„On seletamatu, et nõukogu ei külastanud Balti riike. Kogu endine Nõukogude impeerium on riskifaktor. Venelased püüavad oma mõjupiirkonda laiendada ja sõjaline jõud võib selles oma rolli mängida, mida oleks Rootsil põhjust jälgida,“ ütles Tunberger. „Peale selle kuulub tavaliste diplomaatiliste kommete hulka naaberriikidega konsulteerimine. Me elame rahvusvahelises kogukonnas ning mida suurvõimud ja lähedal asuvad riigid julgeolekupoliitilistest küsimustest arvavad ja mõtlevad, on väga tähtis.“

Venemaa ei ole veel lihavõteteaegset õhujõudude õppust ametlikult kommenteerinud. Rootsi välisminister Carl Bildt ei pidanud intsidenti oluliseks ning ei pea ka Venemaa relvastumist ähvardavaks.