Eluaegne vang Oleg Pjatnitski ei pääse ennetähtaegselt vanglast
Harju maakohus jättis tänase määrusega rahludamata Tallinna vangla taotluse eluaegse vangi Oleg Pjatnitski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Tallinna vangla esitas 13. mail Harju maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Pjatnitski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Kohus nentis, et Pjatnitski kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses omandanud keskhariduse – Ämari vanglas lõpetas ta 2007. aastal 12. klassi, Tallinna vanglas viibimise ajal omandas 2012. aastal riigikeele B2 taseme, osales sotsiaalprogrammis „Tähtsad küsimused“ ja koostöös Põhja-Eesti pimedate ühinguga tegeles õppematerjalide lugemisega helikassettidele.
Kinnipeetava suhtes on kehtiv üks distsiplinaarkaristus – mullu 1. oktoobril leiti tema omandusest keelatud ese – terariist. Vabanedes soovib elama minna oma õe ja abikaasa juurde, kes on nõus teda ka vabanemisjärgselt toetama. Pjatnitski oleks vabanemisjärgselt olnud kindlustatud töökohaga Tallinnas.
Prokuröri abi Veera Kremez ei toetanud Oleg Pjatnitski ennetähtaegset vabanemist, arvestades tema poolt toimepandud kuritegude kõrgohtlikkust.
"Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral. Kaks rasket isikuvastast kuritegu on toime pandud vanglas. Isiku kuriteod on kõik vägivaldsed, lisaks ka vägistamine, vägivaldsuse aste pole muutunud, sooritatud on kaks tapmist. Põhjusteguriks on valdavalt olnud suutmatus lahendada oma probleeme. Enne vangistust toime pandud kuritegude soodusteguriks on olnud alkohol. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Isik on kõrgohtlik avalikkusele. Ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal ajahetkel ja teo toimepanemise tagajärjeks on suur kahju. Isik on tapnud kaks inimest ja raskelt vigastanud ühte inimest. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega," leidis prokurör.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leidis et Pjatnitski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Pjatnitski pani tapmised toime vanglas
1959. aastal sündinud Oleg Pjatnitski pandi vangi juba 1983. aastal ühe varguse pärast. Vanglas viibides toime pandud tapmiste eest mõisteti ta aga 1992. aastal surma, kuid 1993. aastal sai ta president Lennart Merilt armu ning surmanuhtluse asemel eluaegse vanglakaristuse.
Hilisemate vägivallategude eest on talle mõistetud ka lisaks veel üks 9-aastane vanglakaristus. Nimelt noris mees aastaid tagasi tüli Tallinnas kolm naist vägistanud ja tapnud Vladimir Tenetoviga. Kui algul peksis enesekontrolli kaotanud Tenetov Pjatnitski veriseks, siis samal õhtul maksis Pjatnitski kätte ning torkas Tenetovit 11 korda kruvikeerajaga.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kaisa Lutter on Delfile rääkinud, et ennetähtaegseks vabanemiseks ei pea vangid üldjuhul ise taotlust esitama, vaid kui saabub tähtaeg ennetähtaegseks vabanemiseks, siis saadetakse nende materjalid automaatselt kohtusse, kes teeb otsuse selle kohta, kas vang vabastada ennetähtaegselt või mitte.
Selline aeg on raskete kuritegude puhul siis, kui on kantud 2/3 karistusest, muudel juhtudel 1/2 karistusest. Eluaegse vangistuse puhul peab süüdimõistetu karistusest olema kandnud aga vähemalt 30 aastat.
Kuna Pjatnitski puhul ongi seadusega ette nähtud aeg täitunud, siis on tema suhtes alustatud tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlust.
Eestis on praegu 38 eluaegset vangi, kellest kahele mõistetud karistus ei ole veel jõustunud.
