FOTOD: Saarlaste korraldatud sõjaline õpperetk jättis rootslastele äärmusliku mulje
Kaitseliidu Saaremaa malev korraldas nädalavahetusel Saaremaal Torgu ja Salme valdade territooriumil juba traditsioonilise Sõrve sõjalis-sportliku retke.
Alates eelmisest aastast on see sõjaline väljaõppeüritus pühendatud Afganstanis NATO sõjalisel missioonil langenud saarlase Kristjan Jalaka mälestuseks.
Enne retke algust toimus laupäeva hommikul ühine mälestustseremoonia Kudjape kalmistul koos pärgade asetamisega Kristjan Jalaka hauale.
Kaitseliidu Erna retkega sarnaneva Sõrve retke eesmärgiks on testida üksikvõitlejate poolt omandatud oskuseid ja harjutada lahingpaaride koostööd. Sõrve retkega lõpeb Saaremaa malevas igal aastal läbiviidav sõdurioskuste baaskursus.
Lisaks baaskursuse lõpetajatele saavad sel retkel osaleda ka teised maleva liikmed ning kutsutud külalisvõistkonnad naabermalevatest ning Kaitseväe väeosadest.
Sel aastal oli Sõrve retkel osalejatel võimalik oma võimeid proovile panna kontrollpuntide vahel linnulennult mõõdetuna kas 45 või 65 km pikkusel võistlusrajal, mille stardipaigad paiknesid vastavalt Kaunispe ja Kaavi sadamates.
Teedel varitsenud "vastase" üksustest ohutuks möödumiseks tuli enamik distantsist läbida varjatult liikudes ja seetõttu osutus reaalselt läbitud rada kõigi osalejate jaoks kaardil mõõdetust oluliselt pikemaks ja raskemaks. Retk lõppes Sõrve Säärel.
Lahigpaaride paremusjärjestus selgitati välja distantsi jooksul läbitud arvukates kontrollpunktides kogutud punktide alusel, kus tuli näidata oma sõdurioskuseid, teadmiseid, lasketäpsust, osavust ja füüsilist vastupidavust.
Võistluse peakohtunik Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora sõnul annab retkel osalemine võimaluse oma võimeid proovile panna ja sellele lisaks ka reaalse pildi osalejate sõdurioskuste tasemest.
Kontrollpunktides ülesandeid täites korratakse seda, mida eelnevalt väljaõppekursustel on õpitud. Raja pikkuse valik oli osalejatele vabatahtlik. Sel aastal pakuti maleva liikmetele esmakordselt võimalust osaleda ka võistlusrajaga parallelselt avatud matkarajal pikkusega kuni 30 km, kus osalejatel ei ole kohustust kontrollpunktides ülesandeid täita.
Rootslased tulid retke jälgima
Retke kulgu jälgisid ka maleva väliskülalised Rootsist. Koos kolonelleitnant Mooraga erinevaid kontrollpunkte külastanud rootsi kaitseatašee mereväekapten Peter Laurin, Gotlandi saare kodukaitse treeningkeskuse ülem kolonelleitnant Hans Hakansson ja pataljoniülem major Anders Eckerberg sõnasid, et saarlaste vabatahtlik ettevõtmine on nende silmis ekstreemne. Rootsis vabatahtlikes kodukaitseüksustes nii pikki ja keerukaid retki ei korraldata.
Kokku võistles pikemal distantsil 9 ja lühemal 13 lahingupaari.
Pühapäeva eelõhtuks lõppenud retke pikema 65 km distantsi võitsid Pärnumaa maleva võitlejad Lauri Laapas ja Siim Vahkel. Teise koha said kapralid Taivo Rosi ja Kristjan Laube Vahipataljonist, kolmanda koha saavutasid veeblid Raimo Tomson ja Margo Metsar Lääne kaitseringkonnast.
Saaremaa maleva esindajad Hannes Turja ja Priit Raamat pidid seekord leppima neljanda kohaga.
Lühema, 45 km distantsi suutsid saarlased võita. Võitjateks olid baaskursuslased Imre Kuusk ja Sander Pielberg Saaremaa malevast, teine koht Kristjan Sempelson, Elari Kiviselg Pärnumaa malevast.
Väga tubli kolmanda koha saavutasid täiskasvanutega koos võistelnud Saaremaa maleva noorkotkad Kaupo Rozenkron ja Romet Maripuu.
Paremusjärjestuselt neljandaks tulid Tauri Alas ja Roman Kuznetsov Saaremaa malevast, viienda ja kuuenda koha saavutasid aga meestele üllatuseks kogu distantsi jooksul väga ühtlaselt esinenud Saarema Naiskodukaitse lahingpaarid Anneli Õige ja Merike Saar-Ruumet ning Elve Rozenkron ja Angela Au.
