Köleri freskot Kaarli kirikus hakati restaureerima
Kahel viimasel aastal on Kaarli kiriku siseremont koguduse toel jõudsalt edenenud – tänu tehtud tööle on kiriku interjöör saanud avara ja valgusküllase välimuse. Maikuus alanud altarimaali restaureerimine lisab suve keskpaigaks kirikule veelgi helgust ning värskust. 20. mail alanud töödega loodetakse lõpule jõuda juunikuuga, teatas Tallinna kultuuriväärtuste amet.
„Johann Köleri apsiidimaal Tallinna Kaarli kirikus on märkimisväärne kunstiteos mitmes mõttes: ühelt poolt on see eestlaste jaoks rahvusliku identiteedi sümbol ja omamoodi rahvusliku visuaalkultuuri läte - eesti soost kunstniku loodud monumentaalne Kristus õnnistab eestlaste kirikus eesti kogudust.
Teisalt on tegemist ainulaadse monumentaalkunsti teosega mitte üksnes Eestis, vaid toonases Tsaari-Venemaa kultuuriruumis laiemalt - töö on teostatud klassikalises fresko tehnikas, mille traditsioon oli selleks ajaks Venemaal unustatud“, ütleb kunstiajaloolane ja altarimaali restauraator Hilkka Hiiop.
Johann Köler (1826–1899) oli esimene eesti soost professionaalne maalikunstnik ja rahvusliku maalikoolkonna rajaja. Köleri altarimaal valmis kümne päevaga 23. juuliks 1879. aastal. Kristuse poolfiguuri eeskujuks võttis kunstnik Bertel Thorvaldseni kuulsa Kristuse kuju Kopenhaageni Jumalaema kirikus.
Fresko all paiknev Sally von Kügelgeni kolmeosaline pilditsükkel sai korda juba 2004. aastal. „Kutsuv Õnnistegija“ on ligi kümme aastat oma järge oodanud. Oma mahukuse ja olulisuse poolest on Köleri fresko projekt 2013. aastal Tallinna kunstimälestiste seas prioriteediks.
Kaarli kirikus on võimalik vaadata ka näitust, mis avab nii ainulaadse teose loomise kui ka ennistamise tausta. Näituse kulminatsioonina tuuakse Eesti Kunstimuuseumist vaatajate ette ka Köleri altarimaali makett.
Restaureerimine ja näitus teostatakse Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti toel ja kaaskorraldamisel Kaarli koguduse ning H&M Restuudio OÜ-ga. Toetuse summa on kokku ligi 7600 €.
Restaureerimise viib läbi H&M Restuudio OÜ Hilkka Hiiopi ja Merike Kallase juhtimisel. Töösse on kaasatud Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna endised ja praegused tudengid.
