Kuidas sündis pikim eestikeelne sõna?

Delfi lugeja jagas tõenäoliselt pikima eestikeelse sõna seletuslugu, mis on eest taha ning tagant ette lugedes ühesugune.

Propelleriga sõjalennukeid sooviti teha järjest kiiremaks ja kiiremaks. See nõudis võimsamaid mootoreid. Need olid aga üha suuremad ja suuremad. Kuulipildujat ei olnudki enam kuhugi panna.

Viidi kuulipilduja siis lennuki tahaotsa ning et ta lasta saaks, tehti tunnel läbi terve lennuki. Selle tunneli nimi oli kuulilennuteetunnel. Et väljaspool lahingut sinna linde ja muud kõrvalist ei satuks, suleti tunneliava luugiga. Selle nimi oli kuulilennuteetunneliluuk.

Taskuvargus ehk roim
Meenutan mälu järgi teisegi loo. Johannes Aavik soovis luua sõna ühe kuriteoliigi tähistamiseks, kuna kasutusel olev nimetus oli pikk ning lohisev.

Seega uus pidi olema lühike ja lööv. Lisaks veel sisaldama R-tähte, mis pidavat tõstma sõna mõjujõudu ning rõhutavat sooritatava teo laiduväärsust.

Nii sündiski sõna roim. Tulemus oli efektne, sest algul pidi ta tähistama... Taskuvargust.