Süüdistaja: USA saladokumendid WikiLeaksi lekitanud Bradley Manning andis need otse vaenlase kätte
WikiLeaksile dokumente lekitanud USA sõjaväelane Bradley Manning andis USA sõjalisi saladusi otse Osama bin Ladeni enese kätte, väitis prokurör esmaspäeval alanud kohtuprotsessil USA ajaloo suurima salastatud materjali lekke üle.
Manningi advokaadid vastasid, et ta oli noor ja naiivne, kuid heade kavatsustega sõdur, kelle võitlus geimehena armees kohanemise eest pani ta tundma, et peab midagi selles maailmas muutma, vahendab Associated Press.
25-aastane Manning tunnistas, et andis WikiLeaksile üle sadu tuhandeid dokumente. Juba varem sel aastal tunnistas ta end süüdi kuritegudes, mille eest võidakse ta 20 aastaks trellide taha saata. Sõjavägi nõudis aga tribunaliga edasi minemist tõsisemate süüdistuste alusel, mille hulgas on vaenlase abistamine, mis võib potentsiaalselt kaasa tuua eluaegse vanglakaristuse.
Prokuratuur teatas, et esitab tõendid, et bin Laden nõudis ja sai teiselt al-Qaida liikmelt WikiLeaksis avaldatud USA riigidepartemangu Afganistani lahinguraportid.
„See on kohtuasi sõduri üle, kes kogus salajastest andmebaasidest süstemaatiliselt sadu tuhandeid dokumente ja jättis selle informatsiooni internetti vaenlase kätte,“ ütles prokurör kapten Joe Morrow, kelle sõnul käsitleb kohtuprotsess seda, mis juhtub siis, kui ülbus kohtub ligipääsuga tundlikule informatsioonile.
Kaitseadvokaat David Coombs ütles, et Manning püüdis humanistina õiget asja ajada. Bagdadis analüütik olles oli Manningil ligipääs sadadele miljonitele dokumentidele, kuid ta lekitas materjali valikuliselt, väitis Coombs. Ta mainis salastamata videot USA helikopteri Apache 2007. aasta rünnakust, milles hukkusid ekslikult tsiviilisikud, sealhulgas Reutersi fotograaf.
„Ta uskus, et see informatsioon näitas, kuidas me inimelu hindame. Talle valmistas see muret. Ta uskus, et kui Ameerika avalikkus seda näeb, valmistab see ka neile muret,“ ütles Coombs.
Coombs ei kommenteerinud küsimust, kas bin Laden kunagi seda materjali nägi. Manning on öelnud, et ei uskunud, et informatsioon võiks kuidagi USA-d kahjustada.
Coombsi sõnul oli Manningil teenistuse algul isiklikul tasemel probleeme sooidentiteediga. Avalikult homoseksuaalsetel inimestel oli siis keelatud USA armees teenida.
„Tema võitlused panid ta tundma, et ta peab tegema midagi maailma muutmiseks,“ ütles Coombs. „Ta pidi tegema midagi, mis parandaks seda, mida ta nägi.“
Kohus kuulas ka kahe armee uurija ja Manningi Iraagi toanaabri tunnistusi. Viimane ütles, et Manning oli korteris olles alati internetis.
Manningi kohtuprotsess peaks kestma kogu suve. Suur osa tõenditest on salastatud, mis tähendab, et suur osa kohtuprotsessist toimub ajakirjanike ja avalikkuse eest suletud uste taga.
USA föderaalvõimud uurivad, kas süüdistuse saaks esitada ka WikiLeaksi asutajale Julian Assange'ile, kes varjab end seksuaalkuritegudes süüdistatuna Rootsile väljaandmise eest Ecuadori suursaatkonnas Londonis.
„See ei ole õigusemõistmine; see ei saaks kunagi olla õigusemõistmine,“ ütles Assange esmaspäeval oma avalduses. „Kohtuotsus määrati kindlaks juba pikka aega tagasi. Selle funktsioon ei ole mitte selgeks teha selliseid küsimusi nagu süü või süütus või tõde või vale. See on avalikkussuhete harjutus, mille eesmärk on anda valitsusele järeltulevate põlvede jaoks alibi. See on küllusliku kättemaksu etendus; teatraalne hoiatus südametunnistusega inimestele.“
Veebruaris luges Manning ette 35-leheküljelise avalduse, milles ütles, et lekitas materjali, et paljastada Ameerika relvajõudude verejanu ja hoolimatus inimelude suhtes Iraagis ja Afganistanis.
