Pooled eestimaalased näeksid kooliprogrammis ka piiblilugusid
Inimõiguste Instituut viis koostöös Turu-uuringute AS-ga sel kevadel läbi uuringu „Usuvabadus Eestis“, et saada vastuseid küsimustele, mis puudutavad usuvabaduse tagamist ühiskonnas ning usuvabaduse seoseid teiste inimõigustega, teatas Inimõiguste Instituut.
Valimisse kuulunud 1000 inimese küsitlemine andis tulemuseks, et religiooni suhtub positiivselt 35, neutraalselt 60 ning negatiivselt kaks protsenti vastanutest. Mingit usku või religiooni peab omaks 53 protsenti. Seega võib öelda, et osa neutraalse suhtumisega elanikest peab siiski omaks mõne religiooni väärtusi ning peamiselt on need kristlikud vaated.
91 protsenti küsitletutest olid täiesti nõus või pigem nõus seisukohaga, et Eestis on kõigile elanikele tagatud usuvabadus. Kõigest kaks protsenti vastanutest leidis, et nende või nende tuttavate usuvabadust on Eestis rikutud.
“Kindlasti väärib eraldi esiletõstmist küsitlustulemus, mille kohaselt tervelt 54 protsenti küsitletutest leidis, et Eesti ühiskond peaks lähtuma eelkõige kristlikest väärtustest,” märkis Inimõiguste Instituudi juhatuse liige Erik Salumäe. “Seda on protsentuaalselt umbes kaks korda rohkem viimatisel rahvaloendusel endid kristlaseks pidanute osakaalust.”
Üldhariduse kooliprogrammi raames maailma erinevatest usunditest ülevaate saamist peab vajalikuks 68 protsenti vastanutest. Üle poole vastanutest arvas, et erinevate ainete õppekavas peab olema oma koht ka piiblilugudel.
Instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen: “See tähendab seda, et tänapäeval Paabeli torni lugu ei teata. Piiblilugude tundmine aitab lisaks inimese olemuse paremale mõistmisele kaasa ka kirjanduse tundmisel. Oskar Lutsu kirjutatut on üsna raske täies ilus mõista, kui ei tea, kes mis rollis on piiblilugudes.”
Üksikasjalikumad uuringutulemused ja nende analüüs avalikustatakse Instituudi aastakonverentsil selle aasta detsembrikuus.”
