Nädalavahetuse 30-st vigastusega lõppenud õnnetusest 11 puhul on alust kahtlustada, et sõidukit juhtinu oli eelnevalt tarvitanud alkoholi või narkootikume. Kolmest hukkunust kaks olid jätnud autos turvavöö kinnitamata. „Nii musta nädalavahetust ei ole liikluses olnud juba tükk aega ja see teeb muret,“ ütles korrakaitsepolitsei juht Tarmo Miilits.

Aasta alguses juhtus väga raskeid liiklusõnnetusi oluliselt harvem. Kui möödunud aastal hukkus Eestis esimese nelja kuuga 36 inimest, siis tänavu sai liikluses jaanuarist aprilli lõpuni surma seitse inimest. „Aasta algus näitas, et Eestis on võimalik palju ohutumalt liigelda. Nüüd, kui ilmad on soojaks läinud, oleme liiklussurmadega taas möödunud aasta tempos ja seda on kurb tõdeda,“ märkis korrakaitsepolitsei juht Tarmo Miilits.

Politsei järelevalve mõjutab kindlasti liiklusolukorda ning hoiab ära ka osa liiklusõnnetusi, kuid järelevalve mõju on piiratud ning liiklusohutust aitab tagada muutus liiklejate käitumises. „Politsei panustab omalt poolt jätkuvalt võimalikult palju liikluse rahustamisse ning järelevalvesse. Ohtlike liiklusrikkumiste osas oleme resoluutsed ning karistame karmilt,“ sõnas Miilits. „Samas on selge, et tulemuseni, kus meil raskete liiklusõnnetuste arv hakkab kahanema, saame jõuda vaid üheskoos käitumisharjumusi muutes.“

Alates maikuust ehk vähem kui kahe kuuga on liikluses saanud surma 17 inimest. Neist 12 ei kasutanud turvavarustust.