Kaitsevägi sai juurde ohvitsere ja vanemallohvitsere
"Eesti sõjalise hariduse konkurentsivõimelisust on tunnustanud ka meie liitlased - viimase kümne aasta jooksul on meie üksusi välisoperatsioonidel juhtinud valdavalt kõrgema sõjakooli lõpetanud ohvitserid," ütles lõpetajatele peetud kõnes kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.
"Nende kaalutletud otsused lahingutegevuses ja allüksuste juhtimisel näitavad, et sõjakoolis antav ettevalmistus ei jää millegi poolest alla suurriikide omale," ütles Terras.
Lõpetajaid õnnitlesid kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras, kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus, kõrgema sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu ja lahingukooli ülem major Madis Nõmme.
Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus pidas oma kõnes värskete lõpetajate suurimaks ülesandeks motiveerida oma alluvaid.
"Homme asudes teenistusse, olete vastutavad terve oma allüksuse eest. Peate saavutama olukorra, kus hästi väljaõpetatud sõdurites on tahe panustada meie riigikaitsesse, osaleda kordusõppustel või tegutseda vabatahtlikuna Kaitseliidus," ütles kolonel Ermus.
Parimale sõjakooli põhikursuse lõpetajale nooremleitnant Janari Jaansole andis kolonel Ermus üle reservohvitseride kogu annetatud kaitseväe ohvitseri mõõga. Keskastme kursuse lõpetas kiitusega kapten Neeme Kalda.
Parima põhikursuse lõputöö kirjutas nooremleitnant Rene Biene teemal kaitseväe ühendatud õppeasutuste lõpetanute maaväe nooremohvitseride inglise keele kasutamine tegevteenistuses.
Parimaks magistritööks tunnistati uurimus suurtükiväepataljoni juhtimisest konventsionaalses lahingutegevuses, mille autor on major Marko Tomentšuk.
Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursuse lõpetanud 26 allohvitseri said kutseõppetunnistuse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme. Kursuse parimaks lõpetajaks oli nooremveebel Kalmer Antsov.
Kolmeaastase kõrgema sõjakooli põhikursuse lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjalises juhtimises ja nooremleitnanti auastme.
Põhikursusel saab spetsialiseeruda jalaväe, logistika, pioneeri ja suurtüki erialale. Magistriõppe lõpetanud ohvitserid omandasid kahe aasta jooksul pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri ettevalmistuse ning magistrikraadi sotsiaalteadustes sõjalise juhtimise erialal.
Tänavu võetakse sõjakooli põhikursusele ja keskastmekursusele kandideerimiseks sisseastumisdokumente vastu 25. juunist kuni 7. juulini.
Põhikursusele kandideerijad saavad spetsialiseeruda nii maaväe-, õhuväe- kui ka mereväeohvitseri õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kellel on kõrgharidus juba olemas.
