Mailis Reps: Aaviksoo üritab seadusepraaki jõuga riigikogust läbi suruda
Keskerakonna fraktsiooni aseesimees ja riigikogu kultuurikomisjoni liige Mailis Reps leiab, et valitsuse kiirustamine kooliseadusega on tingitud minister Jaak Aaviksoo suurest tahtest oma seadus läbi suruda.
Reps märkis, et opositsiooni eesmärk on tuua kooliseaduse menetlemine selle pidurdamisega avalikkuse terava tähelepanu alla ning leida avalikkuse toetus halva seaduseelnõu menetlemise takistamiseks.
"Keskerakond ei saa lihtsalt pealt vaadata, kuidas seadusepraaki üritatakse jõuga läbi suruda," ütles Reps.
"Oluline on ka tähele panna, et tegelikult puudub haridusministril õpetajate palgatõusuks rahaline kate, sest haridusvaldkonda pole lubatud mahus raha juurde tulnud," ütles Reps. "Nüüd tõstetakse vägisi rahasid ümber, et palgatõusu näidata."
Reps avaldas kahetust, et Jaak Aaviksoo on otsustanud tulenevalt oma suutmatusest valitsuskabinetis haridusele raha juurde saada võtta kasutusele kaks lahendust: sisemine raha ümbertõstmine ning valdade ja linnade süüdistamine raha kõrvalekantimises.
"Tänane vanemõpetaja, kes on samal ajal ka klassijuhataja, hakkab pärast Aaviksoo "palgatõusu" saama sadakond eurot vähem," ilmestas Reps. "Vaatamata sellele, et kõik tema naabrid on kuulnud, et Aaviksoo tõstis õpetajate palku näiteks 30 protsenti."
Tööaja määramatus tekitab segadust
Repsi sõnul ei saa Keskerakond kuidagi nõustuda sellega, mis toimub õpetajatega: õpetajatele kehtestatakse 35-tunnine tööaeg ja ei ole paika pandud, mitu tundi õpetaja reaalselt klassi ees olema peab.
"Täna on see 18-24 tundi klassi ees nädalas, mille lisandub tundide ettevalmistus, tööde kontrollimine," loetles Reps. "Leiame, et eelnõust tulenev segane määratlus ei anna õpetajatele mingisuguseid garantiisid ning tekitab neis ebakindlust tööaja suhtes ja tööülesannete määratlemises."
Reps viitas, et ka Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) – kus on esindusisikud pea igast Eesti koolist – leiab, et õpetaja täistööaja puhul peaks olema riiklikult kehtestatud õppetundide maht, et vältida õpetaja ületöötamist ja kogu õppeprotsessi kvaliteedi langust.
EHL-i tehtud uuringud näitavad, et õpetaja teeb juba praegu, kui õpetaja võib anda maksimaalselt 24 õppetundi, nädalas tööd üle 50 tunni.
Klassijuhataja tasu kaob
Eelnõuga kaob eraldi klassijuhatamine ja selle tasustamine. Samuti kaotatakse õpetajate atestatsiooni astmed, mis siiani veidigi motiveerisid õpetajat kauem koolis olema ning oma väärtuslikku kogemust teiste õpetajatega jagama.
"Nooremõpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja õpetaja-metoodiku ühele palgaastmele viimine tähendab veel mitu aastat reaalselt kogenenumate õpetajate arvelt palga tõstmist – palgatõus puudutab ju vaid osasid õpetajaid, seega peab oluliselt vähem raha otsima," kritiseeris Reps koalitsiooni.
Kuna seaduseelnõust võeti välja hariduse rahastamist puudutav peatükk, jääb Repsi sõnul ebaselgeks, kuidas ja mil määral toetab riik kohalikke omavalitsusi tugispetsialistide rahastamisel.
Seaduseelnõuga jääb ebaselgeks ka gümnaasiumide reform – maakoolide arvelt hakatakse sisuliselt looma riigigümnaasiume.
