Karistusena nähtaks ette kuni 15 000 dollari suurune rahatrahv või kuni viie aasta pikkune reaalne vangistus neile, kes eitavad punaarmee tähtsust "rahvusvahelise rahu säilitamisel" või levitavad armee kohta tahtlikult valeandmeid.
Riigiduuma seadus hõlmab ka 1946. aastal langetatud Nürnbergi otsust ja liitlasvägede tegevust sõja ajal, mõlema kritiseerimisest saaks edaspidi kuritegu.
Eelnõu esitanud alamkoja saadiku Irina Jarovaja sõnul oli punaarmeel rahvusvahelise rahu säilitamisel oluline roll ja selle kohta ei tohiks liikuda valeinformatsiooni.
Ekspertide hinnangul on tegu aga ohtliku seadusega, kuna ühtlasi võidakse keelata ka punaarmee sõjakuritegude kritiseerimine, nende hulgas küüditamised Eestist, Lätist ja Leedust, Gulagi vangilaagrite loomine ja Katõni massimõrv.
