Eesti toetab 20 000 euroga Afganistani laste vaktsineerimist lastehalvatuse vastu
Välisministeerium toetab ÜRO lastefondi UNICEF tegevusi,
20 000 euroga arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud rahast, mis on suunatud lastehalvatuse vastu võitlemiseks Afganistanis.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Afganistan Eesti arengukoostöö sihtriik ning üks oluline valdkond, mille arendamisse Eesti panustab oma sealse tervishoiusektori edendamine.
"Eesti toetas UNICEFi lastehalvatuse vastu suunatud kampaaniat Afganistanis Helmandi provintsis ka eelmisel aastal ning sellel aastal otsustasime UNICEFi tegevuste toetamist jätkata," ütles ta.
Mullu toetas välisministeerium UNICEFi projekti 20 453 euroga.
Välisminister märkis, et Eesti ja teiste rahvusvaheliste panustajate abi toel tõusis 2013. aasta aprillis Helmandi provintsis lastehalvatuse vastu vaktsineeritud laste osakaal 83 protsendini. Mullu septembris oli see veel 71 protsenti.
"UNICEFi hinnangul on võimalik lastehalvatus Afganistanist täielikult välja juurida juba järgmise kahe aasta jooksul, kui välisdoonorite tugi jätkub vähemalt samas mahus. Seetõttu oli meie kindel soov selle programmi toetamist jätkata ka 2013. aastal," kinnitas Paet.
Samuti märkis välisminister, et tervishoiu alal on Helmandi provintsis ja laiemalt terves Afganistanis veel palju teha ning seetõttu soovime omaltpoolt jätkuvalt selle valdkonna arendamisega kaasa aidata afgaanide elu parandamisele.
"Afganistan jääb Eesti arengukoostöö oluliseks sihtriigiks ka pärast 2014. aastat, kui Eesti sõjaväelased Afganistani missioonilt tagasi pöörduvad," rõhutas Paet.
Afganistan on Pakistani ja Nigeeria kõrval üks kolmest riigist maailmas, kus lastehalvatus on endiselt endeemiliselt leviv haigus. Eriti keeruline on olukord Helmandi, Kandahari ja Uruzgani provintsis. Suur takistus lastehalvatuse vastu võitlemisel on inimeste vähene teadlikkus.
Näiteks on vaid pooled Afganistani peredest kuulnud lastehalvatusest enne, kui vaktsineerijad nende juurde jõuavad. Samuti takistavad vaktsineerimist kultuurilistest iseärasustest tulenevad kommunikatsiooniprobleemid.
Tihti ei ava naised uksi vaktsineerijatele ja nendega suhtlevad pere vanemad lapsed, kes ei mõista alati vaktsineerimise olulisust ning osade perekondade lapsed jäävad seetõttu vaktsineerimata.
