REPORTAAŽ: Autorollo kohtuasjas soovitakse eeskuju võtta Stockmanni pommiplahvatuse lahendist
Kui ühe keeruka ja eeldatavasti pika kohtuasja puhul sobib tõmmata paralleele tsirkusega, pidanuks tänane eelistung olema alles algava hooaja eelne peaproov; odavama piletiga üritus, kus köielkõndija ei varjagi oma ebakindlust võltsnaeratuse taha, kloun esineb meigita ning õhtu nael, sõnakuulelik elevant, jätab tulemata.
Ootamatult kujunes eilsest istungist aga täispikk, viis tundi kestev etendus. 15-minutilisel vaheajal muretseti kohtusaalis viibinud ajakirjanike sülearvutitele lisa-pikendusjuhe.
Lisaks Autorollo pankrotitoimkonnale on mahukal kohtuasjal sedavõrd palju osapooli, et kõigi esindajad tänasel istungil kohtulaua taha ei mahtunudki. Küll aga puudusid eelistungilt nii Rain Rosimannus, Keit Pentus-Rosimannus kui ka Siim Roode. Kõiki neid esindasid erinevad juristid.
Istungit alustas kohtunik Anu Uritam manitsusega, et Siim Roode esindaja oli hageja mai lõpus saadetud tõenditele vastanud alles eile – päev enne istungit. Erandkorras võttis ta vastuse siiski menetlusse.
Etteruttavalt olgu öeldud, et erinevate juristide argumentatsiooni võrreldes võib öelda, et kui Rain Rosimannuse ja tema keskkonnaminstrist abikaasa süü tõendamisel tuleb pankrotihalduritel kõvasti vaeva näha, siis Roode puhul näib asi lihtsam. Oma argumentidega "kõvasti tööd teha" soovitas Roode kaitsjale ka kohtunik.
Ühed üllatavamad tõendid, mille hageja rollis pankrotihaldur Olavi-Jüri Luik esitas, puudutasid siiski keskkonnaministrit, vähemalt kaudselt.
Nimelt selgus andmeside ja telefoniteenuste pakkuja GoNetworki väljavõttest, et Autorollo nimel tehti internetipangas tehinguid viielt erinevalt IP-aadressilt, millest kaks viivad otsapidi riigikogu hoonesse. Selgituseks: abikaasad Rosimannused kuulusid mõlemad kõnealusel 2010. aastal parlamenti.
Kuid mis veel huvitavam – osa pangaülekandeid sooritati IP-aadressidelt, mille lepingud on sõlminud Pentus-Rosimannus eraisikuna. Kaitsja väitel see aga ei tõenda, et just keskkonnaminister neid tehinguid sooritas, sest arvutile ligipääs oli ka teistel pereliikmetel.
Ajal, mil Pentus-Rosimannuse isa, ettevõtte tegelik omanik Väino Pentus viibis haiglaravil, sooritati GoNetworki andmetel 12 pangaülekannet, muuhulgas ka öösiti. Esimene niisugune pangaülekanne tehti 21. aprillil ehk Väino Pentus teisel haiglapäeval.
Kohtuasjaga kursis oleva allika hinnangul ei näi see kaugeltki juhusliku ühekordse abistamisena, millisena perekond Rosimannus püüab asja ajaleheveergudel maalida. Ettevõtte nimel tehingute tegemine kujunes üsna rutiinseks tegevuseks.
Tasub muu hulgas meenutada, et jaanuaris väitis Pentus-Rosimannus Eesti Ekspressile, et temal ülekannetega seos puudub: "Küsige Autorollo kohta inimestelt, kes seda juhtinud on. Võimalike ülekannete kohta saab selgitusi anda ilmselt isa ise, mina neid ülekandeid teinud ei ole."
Pankrotihaldur Luige sõnavõtust järeldub otsesõnu, et minister valetab: "GoNetworki tõendiga tõendame, et autorollo oli Keit Pentuse otsese kontrolli all. Mõlema internetipanga kasutamine toimus eranditult kõigi viie IP-aadressi kaudu selliselt, et teed viivad Keit Pentuseni. Nendeks on tema eraisikulised IP-d ja riigikogu IP-d."
Teine tõend, mille Luik oma paksust kaustast kohtule esitas, puudutab OÜ Renaldo Investi, mille kaudu kanditi tema sõnul Autorollo vara. Selle juhatuse liikmed Argo Hollo ja Martin Sillandi tunnistasid Luige väitel juba ka üles fiktiivse seose ettevõttega. "Ühe müügilepinguga oli seos ainult see, et Roode käsiks alla kirjutada," vahendas Luik kohtunikule Hollo sõnu. Tegemist oli sisuliselt varijuhtidega.
Kogu istungi käigus toetusid kõigi kolme kostja esindajad justkui ühest suust samale argumendile: tõendagu hageja iga üksiku kostja personaalne süü. Teisisõnu: mida tegi Autorollo juhtimisel Keit Pentus-Rosimannus, mille eest vastutab Rain Rosimannus ning milles seisneb Siim Roode süü. Vastasel juhul ei saavat kostjad aru, mida neile konkreetselt süüks pannakse.
Luik seevastu taotleb kõigile kolmele asjaosalistele, kes pärast Väino Pentuse haigestumist ettevõtte juhtimises osalesid, solidaarset vastutust Autorollo põhjalaskmises. Ta viitab seejuures riigikohtu nn Stockmanni pommiplahvatuse lahendile 2009. aastast.
"Kui isikud tegutsevad grupis, siis ei peagi iga üksik tegu olema seostatav, oluline on see, mis oli selle tegevuse eesmärk. Kahju tahtlikul tekitamisel on süüdi ka see isik, kes vahetult ei osalenud, kuid aitas kaasa lõppeesmärgi saavutamisel,“ põhjendas pankrotihaldur kohtu ees.
Eelistung Autorollo kohtuasjas jätkub 27. septembril kell 10, mille käigus kuulatakse tunnistajana üle ka pankrotti läinud Autorollo endine omanik Väino Pentus.
Keit Pentus-Rosimannuse kaitsja palvet, lükata „ajakirjandusliku ažiotaaži“ vältimiseks põhiistung edasi ning jätakata pärast kohalikke valimisi, kohtunik ei rahuldanud ning määras esimese põhiistungi toimumisajaks 30. oktoobri. Õigusmõistmine toimub ajakirjandusest sõltumatult, kõlas kohtuniku põhjendus.
