Täna teatasid Reformierakonda astumisest Ain Seppik ja Toomas Varek, nädal varem ühines oravatega nende kunagine kamraad Keskerakonna päevilt – Vilja Savisaar-Toomast.
Intervjuus ERR-i uudisteportaalile teatas riigikogu liige Kalle Laanet, et peab taolisi liitumisi ootuspäraseks. Delfi uuris tema kaaslastelt nn autsaiderite fraktsioonist, miks see nii on.
Endine keskerakondlane Deniss Boroditš sõnas, et Eesti poliitikamaastikul pole võimalik üksiküritajana läbi lüüa. Enda sõnumite kuuldavale toomiseks on tema sõnul tarvis erakonna hääletoru. „See ei ole juba teoreetiliselt võimalik, ja ka praktika on näidanud, et üksikkandidaat pinnale ei jää,“ ütles Boroditš.
Oma tulevikuplaanide osas möönis Boroditš, et lähiajal ootab teda ees tähtis otsus – kas jätkata tegevpoliitikuna või võtta vastu väljakutsed mõnes teises eluvaldkonnas. Poliitikuna jätkamisel tuleks tema sõnul aga kindlasti erakonnaga liituda. Millisega täpselt, on veel selguseta.
Teinegi erakonnatu, Rainer Vakra sõnas, et praegune valimissüsteem põhimõtteliselt välistab üksikkandidaadi riigikokku pääsemise. Eesti parlamendi ajaloos pole niisugust pretsedenti veel loodud.
„Ja isegi, kui erakonnatu poliitik peaks riigikokku saama, on ta kätest-jalgadest seotud, ega saa seal midagi muuta,“ rääkis Vakra. „Üks hea näide: erakonnatu saadik saab saalis sõna alles teisel lugemisel.“
Lisaks tõi ta välja, et mittekuuluvate poliitikute fraktsioonil puudub tugistruktuur, sealhulgas nõunikud, kellelt vajadusel abi paluda.
Vakra sõnul on püütud riigikogus korduvalt teha ettepanekuid valimiskorra muutmiseks, kuid võimuerakonnad on need osavalt kinni mätsinud kosmeetiliste muudatustega.
„Mul pole usku, et koalitsioonierakonnad ka rahvakogu ettepanekutest midagi mõistlikku vormistavad. Aeg on näidanud, et ajakirjanike ees ja rahvaüritustel tehakse suuri sõnu, samas riigikogu koridorides käivad hoopis teised jutud.“
Vakra kandideerib sügisestel kohalikel valimistel ning loodab Toompea töö Nõmme linnosa juhtimise vastu vahetada. „Olen lubanud nii memmedele Nõmme turul kui ka noortele, et panustan võimalusel taas kodukoha arengusse.“
