Eksamil põrunud tudeng: Lorents pole esimene raske iseloomuga õppejõud, aga ta on ikka omaette frukt!
IT kolledžis infotehnoloogiat tudeeriv ning anonüümseks jääda sooviv noormees rääkis Delfile, et 135 õpilast läbi kukutanud Lorents on spikerdamisskandaali meedias päris palju väänanud ning nüüdseks liigselt õpilaste laiskusega seonduvaid valearusaamu tekitanud.
Mida külvad, seda lõikad
Lorentsi kursusel läbikukkunud noormees väidab, et õppejõud ei saa tudengit süüdistada selles, et tema ainet tõsiselt ei võetud. Tudengi sõnul jättis õppejõud meediale rääkimata, et esimest korda loengusaali sisenedes lubas professor eksamitel kasutata mis tahes vahendeid nad soovivad ning ei saa seetõttu tudengeid spikerdamissüüdistusega läbi kukutada.
„Esimeses loengus ütles Lorents kohe: „Võite eksamit teha enda peaga, võite teha minu raamatuga, võite teha kellegi teise peaga. Mind ei huvita, mul on täiesti savi, kas te saate selle aine läbi või ei saa. Sest kui te tööle lähete, siis peate seda oskama“,“ ütles infotehnoloogia tudeng.
„Ja siis tudengid teevadki kas oma peaga või raamatuga – täpselt nii, nagu ta räägib. Ja kui ta tuleb nüüd ütlema, et me spikerdame, siis spikerdamine on praktiliselt võimatu, kuna tal on kogu aeg uued tööd ja nende ajal ei lubata rääkida. See tõe väänamine ajab lihtsalt närvi,“ rääkis noormees emotsionaalselt.
Kõnealune tudeng toob intervjuus Delfiga välja ka Lorentsi kehva suhtlemisoskust õpilaste juhendamisel. „Kui on sellised asjad nagu praktikumid ja Lorents kohale ning ütleb, et „ah te olete nii lollid, otsige ise endale ülesandeid“, siis see ei ole minu arvates päris normaalne,“ rääkis tudeng.
Ka toob noormees välja õppejõu kalduvust ühe väljamaalasest kaastudengi suhtes rassistlikke kommentaare lendu lasta. Paraku ei kannata need kahjuks trükivalgust.
Noormehe sõnul on Lorentsi eksamiga seoses meedias lõkkele löönud skandaal põhjustanud pingeid ka tudengite endi vahel. „Eelmiste aastate tudengid käivad ütlemas, et „oo me saime ikka tehtud ja kuidas teie siis ei saa?“ - kokkuvõttes ei ole ses normaalne, kui 95 protsenti läbi kukub. Siin peab mingi kala olema,“ ütles Lorentsi õpilane.
Järeleksami toimumine selguseta
Lorentsi kursusel läbikukkunud noormehe sõnul kaotasid tema kursusekaaslased motivatsiooni siis, kui hakati läbi nägema seda, et õppejõud kontrolltöid eriti pingsalt ei kontrolli.
„Kui kolm identset tööd saavad väga erinevaid hindeid, siis on väga raske uskuda, et seal mingi kontrollimine on. Ja kui sa tahad enda kontrolltööd näha, siis öeldakse, et „lepi minu assistendiga aeg kinni,“ rääkis noormees.
Delfile intervjuu andnud noormehe sõnul ei ole ei tema ega ta kursusekaaslased suutnud õppejõult eksamiga seoses mingisugust tagasisidet välja meelitada. „Lorents tegi enda üllitise siin ära ja siis sõitis Bahamale,“ ütles noormees.
Noormehe andmeil ei ole õppejõud vastanud ka ühelegi tudengite saadetud meilile. Samuti puudus Peeter Lorents täna kolledžis toimunud arutelult.
Järeleksami toimumise kohta ei ole noormehel veel andmeid ning intervjuu lõpus kordab tudeng veel üle, et toimetus tema mõningad emotsioonide ajel välja lipsanud kommentaarid enda teada hoiaks. „Ma tahaks veel sellelt kursuselt läbi saada,“ põhjendab ta.
Noormehe hinnangul peaks järeleksami tulemusi arutama IT kolledži juhtkond. Samuti kinnitab ta, et eksamil läbi kukkunud õpilased on suhelnud ka kooli juhtkonnaga ning täna kohtus kursuse esindus IT kolledži rektoriga, et arutada koostatud petitsiooni ja järgmisi samme.
Kõneluste tulemusi noormees Delfile veel vahendada ei saanud, kuna puudus eelpoolnimetatud kohtumiselt.
IT Kolledži loogika ja algoritmiteooria õppejõud Peeter Lorents kukutas enda aine eksamil läbi 135 õppurit ning kutsus eile Delfile antud intervjuus akadeemilist üldsust üles alustama sõda mahakirjutamise vastu.
Eksami läbisid selleks vajaliku punktisummaga vaid üheksa tudengit. Eksamil läbikukkunud tudengid nõuavad juhtkonnale esitatud petitsioonis tema vallandamist.
