Paet märkis, et Horvaatia liitumine Euroopa Liiduga näitab ELi laienemispoliitika elujõulisust ja usaldusväärsust ning annab ka teistele Lääne-Balkani riikidele kinnitust sellest, et järjepidev reformide elluviimine on õige tee Euroopa Liidu suunal. „Euroopa Liidu laienemine on olnud üks Eesti välispoliitika prioriteete,“ kinnitas ta.
Eesti on seisukohal, et kõik Euroopa riigid, kes täidavad vajalikud nõuded, peavad saama võimaluse Euroopa Liiduga ühineda. „Seetõttu toetab Eesti Serbiale Euroopa Liiduga liitumiskõneluste alguskuupäeva andmist ning Kosovoga stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste alustamist,“ rõhutas Paet.
Välisminister lisas, et vaja on jätkata liitumisläbirääkimiste protsessi ka Türgiga. „Seetõttu on oluline eelmisel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel tehtud otsus avada Türgiga uus regionaalpoliitikat ja struktuurivahendeid puudutav läbirääkimispeatükk,“ sõnas ta. „Montenegroga kulgevad liitumiskõnelused sujuvalt. Loodetavasti jätkuvad liitumiskõnelused siiski ka Islandiga ning Makedooniale õnnestub määrata liitumiskõneluste algusaeg,“ lisas Paet.
Euroopa Liit alustas Horvaatiaga ühinemisläbirääkimisi 3. oktoobril 2005. aastal. Läbirääkimised kuulutati lõppenuks 30. juunil 2011. aastal ministrite tasandil toimunud liitumiskonverentsil, kui suleti viimased läbirääkimiste peatükid. Ühinemisleping allkirjastati Euroopa Ülemkogu 9. detsembri 2011. aasta kohtumisel. Horvaatia parlament ratifitseeris ühinemislepingu 9. märtsil 2013. Sellele eelnevalt toimus Horvaatias ka 22. jaanuaril referendum ELiga ühinemise küsimuses, kus ühinemise poolt hääletas 66 protsenti inimestest.
