Sergei Stadnikov: kõige mustemaks stsenaariumiks Egiptusele oleks kodusõda

Kolmapäeva õhtul lõppes ultimaatumi tähtaeg, mis sõjavägi andis Mohammed Mursile opositsiooniga ühise lahenduse leidmiseks. Lahendust ei leitud – sisuliselt Moslemi Vennaskonna president Mursi keeldus erru minemast. Nii Kairos kui Aleksandrias (mis on Egiptuse suuruselt teine linn) on tänavatele toodud soomustehnika, näiteks Kairo Ülikooli lähedal mõrvasid snaiprid ühe ohvitseri.

Sisuliselt on Mursi võimult kõrvaldatud. Ilmselt hakkab riigipea kohuseid ajutiselt täitma põhiseaduskohtu esimees.

Mursi on vahistatud ja temalt on ära võetud mobiiltelefon. Mursi toetajate ja opositsiooni toetajate arv on enam-vähem võrdne, kuulujuttude kohaselt Moslemi Vennaskonna (ja Mursi) toetajatel on USA poolehoid ja opositsioonil on Putini sümpaatia. Veel on kuulujutt, et Mursi on kasarmutes sõjaväe valve all.

Ma arvan, et kui sõjaväel - mis on Egiptuse ühiskonna traditsiooniline stabiilsuse tagaja - õnnestub kindlustada üleriigiline võim, siis hakkavad nad otsima neutraalsemat tsiviilpresidenti. Selle põhjuseks on see, et vähemalt 1/3 Egiptuse elanikkonnast on Mursi vastu.

Siiski võib armee täitevvõimu esialgu enda kätte võtta - see oleks midagi huntataolist. Viimane saab aga toimida ilmselt ainult lühiajaliselt, sest ehkki riigipöördeid on Egiptuses varemgi olnud, on tänapäeva globaliseerunud maailmas palju muutunud ja mul on tunne, et nii kaua nagu Gamal Abdel Nasser ajal (oli võimul 1956-1970) ei ole praeguse Egiptuse ligikaudu 84 miljonit elanikku sellega enam nõus.

Tegu on igal juhul terava üleminekufaasiga Egiptuse jaoks, need tunnid ja päevad määravad terve riigi tuleviku.

Kõige mustemaks stsenaariumiks oleks kodusõda, see võimalus on kahjuks olemas. Kodusõjaga kaasneb tihti riigi lagunemine, majanduslik seis halveneb, kodusõda ei ole kunagi riigile hea. Kodusõja võimalus on kaunis suur.

Helgem võimalus on, et leitakse liberaalsem president, kes võib olla ka moslem, kuid kelle taga ei ole islamismi taaka.