Soome ajaleht: napilt ära hoitud tankeriõnnetus oleks võinud reostada kogu Soome lahe ranniku

Eelmise aasta oktoobris suudeti napilt vältida hiiglasliku naftatankeri karilesõitmist Soome lahel. Suurõnnetuse hoidis ära Soome mereliikluse juhtide tähelepanelikkus, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.

Eelmise aasta 20. oktoober oleks võinud jääda ajalooraamatutesse Läänemere sünge laupäevana, kirjutab Helsingin Sanomat.

Läänemere põhjaossa olid saabunud vihmapilved, mis meenutasid suviseid äikesefronte. Soome lahe idaosas läks sadu õhtupoole üle paduvihmaks ja tuul puhus idakagust puhanguti kiirusega kaheksa meetrit sekundis ja enamgi, kirjutab Soome päevaleht.

Keset lahte paikneval Venemaale kuuluval Suursaarel süttisid tuled juba varakult, sest paksu pilvekatte taga olnud päike loojus kella kuue ajal.

Tuled põlesid ka Kreeka tankeri Lovina kaptenisillal. Hiigeltanker oli lahkunud päeval Venemaa Primorski sadamast ja oli teel Suurbritanniasse ning laeva lastiks oli 100 000 tonni toornaftat. Laev kündis merd lääne poole samal ajal kui Eesti kohal lõi välku, kirjutab Helsingin Sanomat.

Sellised tingimused ei olnud suurele 2005. aastal ehitatud tankerile midagi erilist. Läänemerele ohtlikuks muutus laev Helsingin Sanomate teatel siis, kui ta lähenes pärast Suursaarest möödumist sellest läänes asuvale madalikule.

Tegemist on sama madalikuga, kus teine Kreeka tanker Propontis 2007. aastal samuti 100 000-tonnise naftalastiga põhja puudutas. Siis hoidis topeltpõhi naftareostuse ära.

Euroopa lootsiorganisatsiooni esimees nentis pärast õnnetust, et ka topeltpõhi ei oleks naftaleket ära hoidnud, kui laev oleks otse madalikule sõitnud ja selle peale tõusnud.

Lovina sõitis aga Soome ajalehe teatel otse madaliku suunas enne sadamast lahkumist kindlaks määratud kursi järgi.

Ohu avastas kell 22.20 Soome liiklusameti Soome lahe mereliikluskeskuses valves olnud laevaliikluse juht. Tanker oli Helsingin Sanomate teatel katastroofist seitsme minuti kaugusel.

Et Lovina asus Venemaa territoriaalvetes, võttis valves olnud Soome laevaliikluse juht hädakõne Vene kolleegile Peterburisse. Sealt anti laevale korraldus otsekohe kurssi muuta.

Laev kuuletus korraldusele, keeras põhja suunas ja vältis karisid.

Nõrgemate mootoritega ja vanemat tüüpi kruviga varustatud laev poleks nii äkilist pööret suutnud teha, hindas Soome liiklusameti mereliikluse juhtimise üksuse juht Thomas Erlund.

100 000 tonni nafta merre voolamine oleks olnud kurikuulsast Exxon Valdezi katastroofist üle kahe korra suurem leke. 1989. aastal Alaska rannikul karile sõitnud tankerist välja voolanud nafta hävitas laiaulatuslikult ümbritsevat loodust.

Ohtliku olukorrani Soome lahel viis muu hulgas see, et Lovinal olid laevateede kohta vananenud andmed. Uus süsteem, mis määrab merel kindlaks laevaliikluse „sõidurajad“ oli tööle rakendatud sama kuu alguses.

Vana süsteemi järgi kulges laevatee üle madaliku, kuid Lovina-sugustele sügavalt vees istuvatele alustele oli mõeldud madalikust mööduv „süvamere laevatee“. Uue süsteemi järgi – ja kaartidel – suunatakse kõik laevad madalikust mööda.

Seda informatsiooni Lovina kaptenisillal ei olnud ja mingil põhjusel oli 15-meetrise süvisega laeva teekond kavandatud üle madaliku, kus sügavus on 13,6 meetrit, kirjutab Helsingin Sanomat.