JUHTKIRI: Eesti vajab „kodustatud hiinlasi“
Tänases Eesti Päevalehes kirjeldab Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane ühe Hiina tudengi probleeme Eestis elamisloa saamisega. Hiina doktorandi puhul pole tegu üksikjuhtumiga ning see iseloomustab laiemalt suhtumist kolmandatest riikidest pärit inimestesse, kes Eestis õpiksid või teadust teeksid.
Professor Varblane tõi välja ka teise probleemi – Eesti ülikoolid keskenduvad liiga vähe Aasiale ja seda nii sealse kultuuriloo õpetamise kui ka tudengite siia meelitamise mõttes.
Miks on Eesti ettevõtjatele olulised inimesed, kes mõistavad Aasias toimuvat, saab selgeks, kui meenutame, et selleks aastaks prognoosis rahandusministeerium majanduskasvuks 3 protsenti. Tegelikkuses saavutasime esimese kvartaliga vaid 1,1 protsendise kasvu ning selle põhjus on osaliselt Eesti peamiste väliskaubanduspartnerite Soome, Rootsi ja Venemaa kehvad ajad.
Oma kaupade-teenuste müümine kaugemale kui lähinaabreile annaks võimaluse naabrite raskustest kõrvale hoida. Selleks on aga tarvis uusi turge lähemalt tundvaid inimesi ja miks mitte ka Eestis õppinud nõndanimetatud „kodustatud hiinlasi“. Milliseid probleeme selleks ületada tuleb, näitab aga see, et Eesti on kolmandatest riikidest pärit vaimulikele andnud rohkem elamislube kui teadlastele või ettevõtjatele. Kas pole selline käitumine mitte otsene katse loopida kaikaid kodaratesse unistusele viia Eesti elatustase Euroopa tasemele?!
Eelmisel aastal rändas Eestist välja 6600 inimest rohkem, kui riiki sisenes. Võttes siia kõrvale rahvastiku vananemise, ei piisa enam eestlasi puudutanud kampaaniast „Talendid koju!“. Kahel käel tuleb tervitada ka väljastpoolt Eestit ja Euroopa Liitu pärit talente, kes tahavad mõnes Eesti ülikoolis õppida või teadust teha ning anda neile võimalus siin teaduse või ettevõtlusega tegelemiseks.
