Looduskaitsjad: Läänemere riigid on mere olukorra parandamisel liiga passiivsed

Maailma looduse fond koos Eestimaa looduse fondi ja teiste
partnerorganisatsioonidega avaldas äsja analüüsi, mis näitab, et vaatamata lubadustele ei ole Läänemere riigid suutnud merekeskkonna parandamisel teha hädavajalikke samme.

Eesti paistab analüüsis silma suurte puudustega ohtlike ainete ning meremajandusega kaasnevate riskidega tegelemisel. Maailma ühe reostunuma mere – Läänemere keskkonna olukord on kriitiline ning seda on tõdenud kõik üheksa Läänemere riiki.

„Kõik riigid jäävad 2007. a koostatud Läänemere tegevuskavast niivõrd palju maha, et merekeskkonna seisundi halvenemist pole suudetud pidurdada,“ ütles Eesti looduse fondi eutrofeerumise ekspert Kristjan Piirimäe.

Analüüsis keskendutakse neljale valdkonnale: eutrofeerumine, elurikkus, ohtlikud ained ja meremajandus. Iga riik sai punkte vastavalt sellele, kuidas on suudetud täita 2007. a merekeskkonna parandamiseks antud lubadusi.

Koondtabelist torkab Eesti silma passiivsusega ohtlike ainetega tegelemisel. Riiklikul tasandil ei tegele Eesti merre jõudvate ohtlike ainetega ning samuti oleme kaitseta suurema naftareostuse puhul, teatas Eestimaa looduse fond.

„Eesti valitsus lubas juba ammu luua õlifondi, parandamaks riigi valmisolekut naftareostuse tõrjeks. Tänase valitsuse koalitsioonilepingus on lubatud HELCOM-i raames aktiivselt Läänemerd kaitsta. Tegelikult on Eesti siin võtnud kahjuks passiivse positsiooni, lükates tegevusi pidevalt edasi,“ võtab olukorra kokku Kristjan Piirimäe.

Läänemere riigid leppisid 2007. aastal kokku Läänemere päästmise plaanis. Selles dokumendis, mida kutsutakse Läänemere tegevuskavaks, on paika pandud nii tegevus- kui ka ajakava. Plaani eesmärgiks on taastada 2021. aastaks Läänemere hea ökoloogiline seisund. Ükski allakirjutanud riik ei ole eesmärgi saavutamiseks antud lubaduste täitmisega ajagraafikus.