Korruptsiooniuuring: eestlased pole valmis altkäemaksust teatama
Eesti inimesed tajuvad enim korruptsiooniohtu erakondades, kuid annavad ise kõige rohkem pistist meditsiinivaldkonnas.
Visa on kaduma ka harjumus meeldiva teenuse eest pisemaid kingitusi teha, mis täna avalikustatud uuringu kohaselt korruptiivse teona siiski arvesse ei lähe.
Valdavalt pole Euroopas tavaks kleinditeenindajaid meeldiva teeninduse eest tänada, sest selle eest saavad nad töötasu. Kuid eestlaste seas ringleb komme arsti või ametnikku kommikarbi-lillekimbuga tänada juba aastakümneid ning on siiani visa kaduma.
Korruptsioonibaromeetri raames uuriti inimestelt, mis põhjustel Eesti elanikud pistist või altkäemaksu annavad ning üle pooltel juhtudel peeti seda kingituseks või tänuavalduseks. See on suurim näitaja uuringus osalenud 107 Euroopa Liidu riigi seas.
"Teistes riikides nimetati altkäemaksu andmise põhjustena hoopis muid eesmärke," rääkis ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver.
Eesti osas kinnitab uuring korruptsiooni suhteliselt madalat taset ülemaailmses võrdluses. Viimase 12 kuu jooksul on altkäemaksu maksnud kuus protsenti küsitletutest.
Samas leiavad pooled vastanutest, et olukord korruptsiooniga on viimasel kahel aastal halvenenud ning vaid viiendik leiab, et Eesti riigivõimu tegevus selle tõkestamisel on olnud efektiivne.
Uuringust selgus veel, et eestimaalased peavad kõige altimaks althõlmamaksu võtma poliitilisi parteisid, millele järgnesid äri- ja erasektor. Märksa vähem kahtlustati hämaraid tehinguid religiooni-, militaar- ja haridusvaldkonnas.
„Tõsine probleem on see, et vaid 39 protsenti vastanutest leiab, et inimesel endal on võimalik korruptsiooniga vastu midagi ära teha,” nentis Tehver. See näitaja on Eestil üks kehvemaid, Euroopa Liidu keskmine on 61 protsenti.
Ka inimeste isiklik valmisolek teavitada korruptsioonijuhtumitest on Eestis väga madal. Seda teeksid vaid pooled küsitletutest, samal ajal kui näiteks Saksamaal, Taanis ja Suurbritannias on vastav näitaja üle 90 protsendi.
„Selline ükskõiksus peaks olema häirekell riiklikele institutsioonidele, sest ühelt poolt loob see soodsa pinnase korruptsiooni levikuks ja teiselt poolt kujutab endast olulist takistust kuritarvituste avastamisel ja tõkestamisel,” ütles Tehver.
Millega ühiskonnas levinud passiivsust põhjendada? Tehveri hinnangul peitub vastus meie ajaloolise taustas. "Inimestes on kinnistunud arvamus, et kellegi peale kaebmine on eos taunimist vääriv tegevus," selgitas Tehver.
Täna avalikustas Transparency International 107 riiki hõlmava ja 114 000 inimese küsitlemisele rajatud avaliku arvamuse uuringu tulemused. Eesti osales uuringus tänavu esimest korda, kokku küsitleti tuhandet eestimaalast.
