Õppelaenuvõlglased hoiatavad värskeid tudengeid: laenutingimustega tasub väga täpselt kursis olla
õppelaenu tagasimaksmisega hädas nii mõnigi lihtsurelik, kel esimese töötatud aasta tulemusena pole üürimaksmise ja päris eluga toimetuleku kurvalt veel piisavalt raha hoiupõrsasse kogutud, et laenu tagasimaksmist alustada.
Nuudlid ja hapupiim ning tiksuv intress
"Kõige hullem asi on laenu tagasimaksmise juures see, et isegi, kui toitun terve kuu kiirnuudlitest ja purgisuppidest, peavad mu vanemad ikkagi mind natuke toetama, et enda igakuise laenu tagasimakse tehtud saaksin," rääkis ühekordse laenu võtnud Martin Delfile.
Martin võttis laenu, et sellest ülikoolis õppimise ajal enda elamiskulud ja üür tasuda. Pärast aastat õigusteaduse õppekaval sai noormees aga aru, et antud ala pole siiski temale ning otsustas vahelduseks tööinimese elu maitsta. Nüüdseks nõuab pank kunagi häda sunnil võetud laenu tagasi ning paraku ei piisa Martini palgast selleks, et enda laenukohustusi elamiskulude kõrvalt katta.
"Mõtlesin, et teen enda vanematele teene, kui õppelaenust enda üürid ja värgid-särgid makstud saan, aga nüüd on ikkagi nemad need, kes mind aitama peavad," sõnas noormees Delfile.
Et õppelaenu maksimaalne taotletav summa - 2013/2014 õppeaastal on see 1920 eurot - ei tundu värsketele õppuritele dramaatiliselt suur, tuleb otsus pangalt raha küsimiseks noorte jaoks üsna kergelt.
Kaks aastat tagasi riigieelarvevälisel kohal hambaarstiõpingutega alustanud, ent siis eriala vahetanud Anna Maria leiab, et tollane õppelaen olnuks rohkem abiks, kui oleks ära katnud kas või ühe semestri õppetasu. Stomatoloogiat tudeerinud neiu sõnul tuli aga juba esimese semestri 2400 euro suurusele õppetasule omast taskust juurde maksta.
"Esimene kord õppelaenu võttes pidi mu pere üle 400 euro juurde leidma, kuna õppelaenu maksimaalne summa oli umbes 1900 eurot," rääkis Anna Maria Delfile. "Tundsin end ka sellepärast päris süüdi, kuna oleksin saanud enamus teistele erialadele, kuhu kandideerisin, tasuta koha ning ei tahtnud, et vanemad peaksid mu õpingute eest maksma. Uude linna kolimine, minu igakuine Tartu üürikorteri üür ja muu läksid neile nagunii kalliks maksma."
Quo vadis, õppelaenuvõlglane?
Pärast poolt aastat stomatoloogiharidust leidis Anna Maria nagu Martingi, et tegemist ei ole siiski tema jaoks päris õige elukutsevalikuga ning asus eelmisest sügisest õppima õigusteadust. Eriala vahetusel mängis suurt rolli ka tulevaste hambaarstide tollane kõrge õppemaks, mille teist semestrit laen enam kinni ei katnud.
Anna Maria sõnul oli tema otsus õpingute katteks laenu võtta tol hetkel hädavajalik, ent teist korda ta sama otsust enam ei teeks just pangaga tekkinud sekelduste tõttu.
"Tahaksin siinkohal kõiki hoiatada, kes on õppelaenu võtnud ja oma õpingud semestriks peatavad - õppelaenu tingimustega tasub väga täpselt kursis olla," manitses Anna Maria võlglasi.
"Pärast stomatoloogiaõpingute lõpetamist uurisin ma ka pangast järgi, millal pean tagasimaksmisega alustama ning nad kinnitasid, et kui ma ühe semestri ei õpi ning järgmisel kooliaastal uuel erialal jätkan, ei pea ma selle üle enne ülikooli lõpetamist muret tundma," selgitas neiu.
"Juhtus aga teisiti – sügisel saadeti mulle lisaks iga-aastasele laenuintressile esimese sissemakse kviitung, mis polnud kokku sugugi väike summa. Kuna ma pool aastat ei õppinud ja ei võtnud ka akadeemilist [puhkust], siis pangale jõudis info minu ülikooliõpingute lõpetamise kohta ning laenu tagasimaksmise graafik läks automaatselt tööle."
Anna Maria küsis pangalt selgitust ning seal sai teatavaks, et neiu peab laenu maksegraafikut täitma hakkama ka juhul, kui on seaduse ees puhas ning ülikooli uuesti immatrikuleeritud. Neiu sõnul sai tagasimaksegraafiku peatada vaid juhul, kui ta uue laenu võtab.
"Mul soovitati kas või paarkümmend eurot õppelaenu juurde võtta, et tagasimaksegraafik lükkuks ülikooli lõpetamise aega, mida ma ka siis tegin," sõnas Anna Maria. "Minu arvates täiesti naeruväärne süsteem!"
Nüüd, kogemuse võrra rikkama ja õnnelikult Tartu ülikoolis tasuta kohal õigusteadust tudeeriva Anna Maria jääb ka maksekohustuste hulgas paremaid aegu ootavast õppelaenust mõeldes positiivseks.
"Olulisim on siiski saadav haridus ja inimese enda rahulolu erialaga," sõnas tudengineiu lootusrikkalt.
Õppelaenu saavad Eesti kodanikud taotleda kord aastas ning 2013/2014 õppeaastal on selle maksimaalne summa 1920 eurot. Laenu intress on viis protsenti aastas ning seda tuleb pangale tasuda igal aastal, sealhulgas õppimise ajal.
