Virtuaalraha bitcoin – kas uus maailmaraha?
Erinevalt tavavaluutadest ei ole bitcoin loodud keskpankade ega valitsuste poolt, vaid arvutiprogrammidega ning selle loojagi pole avalikkusele teada. Bitcoini tootmine käib läbi keerukate arvutikoodide lahendamiste ning selleks on vaja väga võimsaid arvuteid. Hiljuti kirjutas BBC, et bitcoini arvutivõrgu võimsus on juba nii suur, et see ületab maailma kõige võimsama superarvuti Titan (võimsus 18 petaflopsi) mitmesajakordselt. Ainuüksi päevas kulutab kogu bitcoini arvutivõrgustik 200 000 dollari väärtuses elektrit.
Praeguseks on loodud 11 miljonit bitcoini, kuid maksimaalselt saab neid luua 21 miljonit. Tõenäoliselt ei valmi viimane "münt" enne 2140. aastat.
Bitcoini puhul on huvitav see, et selle taga pole ühtegi keskpanka ega valitsust, kuid juba aktsepteerivad paljud poed maailmas seda kui tavalist maksevahendit. Bitcoini börsi kaudu saavad kõik asjahuvilised oma eurod, dollarid või teised valuutad börsikursi järgi virtuaalrahaks vahetada. Bitcoini kasutamise eeliseks peetakse anonüümsust, kuna erinevalt tavaraharinglusest, ei saa pangad inimeste rahatehingute järele nuhkida.
Vaadates bitcoini üha kasvavat populaarsust, siis võiks mõelda, et tulevikus võib see asendada mõned praegu ringluses olevad valuutad. Miks ei võiks näiteks mõni riik seda kasutusele võtta?
Tõenäoliselt on bitcoin tulnud selleks, et jääda. Kuna varem kardeti, et bitcoinist saab tänu anonüümsusele hea rahapesukanal, siis sel aastal muudeti bitcoini kasutamise reegleid. Nüüd nõutakse, et igaüks, kes soovib bitcoine osta või müüa, registreerib oma isiku. Kuid see on ainult virtuaalraha ostmisel või müümisel. Kui mündid juba virtuaalrahakotis olemas, siis ei tea keegi, kes ostis endale uue MP3-mängija või mõne liitri piima. Seega pole anonüümsus kuskile kadunud.
