Kas jutt hiigelhonorarist on Savisaare katse päästa end kriminaalasjast?
Raha Šveitsis
Ühes Savisaarega seotud Šveitsi fondis oli kunagi hoiul suurem summa raha, vähemasti 655 000 eurot ehk üle kümne miljoni krooni. Seda fondi varjutab salapära. Varem nimetas Savisaar seda fondi tsentristlikku maailmavaate toetamiseks ja sellekohase kirjanduse väljaandmiseks mõeldud fondiks, mille ta asutas 1997. aastal Šveitsis, kus olevat olnud selleks sobivamad tingimused. Ükski Savisaare kaastöötaja sellest fondist kuulnud polnud.
Hiljem selgus, et tegemist on hoopis perekonnafondiga, saksakeelse nimega "Familienstiftung", mis võimaldab Šveitsis hoida oma raha minimaalse aruandluskohustusega. Savisaare endine abikaasa Vilja Savisaar-Toomast lausus, et temal sellele rahale ligipääsu polnud. "See on puhtalt tema enda raha," rääkis Savisaar-Toomast.
2009. aastal lahutasid Edgar ja Vilja Savisaar oma abielu ja varade jagamiseks oli Savisaarel kiirelt raha vaja. 2,7 miljonit krooni laenas ta kõigepealt Ain Seppiku poeg Sulev Seppiku firmalt Bravotex, aga Sulev Seppikule tagasi maksmiseks oli tal uuesti raha vaja, mis tõenäoliselt toodigi Šveitsist Eestisse.
Äripäev kirjutas, et 185 000 eurot kanti 27. novembril 2009 Savisaarega seotud fondist Liechtensteini ärimees Peter Kaiserile kuuluva Panama firma Pipa Business Corporation arvele. Sealt omakorda jõudis 173 550 eurot kahe vaheetapi läbimise järel tagasi Bravotexi. Summa kahanes vahepeal, sest tõenäoliselt tahtis Kaiser oma nime kasutamise eest tasu saada.
Kuidas raha Šveitsi jõudis?
Vilja Savisaar-Toomasti sõnul oli tegemist Edgar Savisaare rahaga. Palgatööga ükski poliitik Eestis sellist summat ei teeni. Šveitsis oleva fondi kontole tegi Äripäeva teatel 2007. aasta augustis kaks ülekannet hotelli- ja toitlustusärimees Alexander Kofkin. Kofkin kandis fondi arvele kokku 191 570 eurot.
Peale 185 000 euro väljamaksmist oli 2011. aasta alguses kontol endiselt 470 000 eurot. Seetõttu võibki oletada, et tipphetkel oli arvel vähemalt 655 000 eurot. Kuna see summa on oluliselt suurem kui Kofkini 191 570 eurot, siis pidi sinna jõudma raha ka muudel aegadel ja teistest allikatest. Kust ja millal, pole teada.
Eestis märgati kahtlaselt suuri raha liikumisi
Savisaar ei deklareerinud 173 000 euro suurust laenu, aga suuri rahaülekandeid märkas rahapesu andmebüroo. Saladuskatte all hakkasid Savisaare juhtumiga tegelema kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg ja siseminister Marko Pomerants, kirjutas Eesti Ekspress.
Laenu mittedeklareerimise eest sai Savisaar 575 eurot trahvi. Hullem oli aga veel ees, nimelt tekkis Eesti võimudel võimalus Šveitsi tema rahaasjade kohta päring teha.
Võimalik, et Savisaare kontost Šveitsis teati juba varem, aga Šveits ei murra oma pangasaladust liiga lihtsalt, infot sooviv välisriik peab veenvalt põhjendama, et infot on mõne kuriteo avastamiseks vaja saada. Kuna Eesti võimud said tõestada raha liikumist Šveitsist Eestisse, siis tekkis võimalus esitada Šveitsi võimudele päring Savisaare rahaasjade kohta.
Savisaare tõrjelahing
3. veebruaril 2011 alustas Eesti riigiprokuratuur Savisaare ja ärimees Alexander Kofkini suhtes rahapesu-uurimist. Šveitsi tehti teabenõue, Savisaar vastas katsetega takistada kohtus eestlastele info andmist. Savisaar kaotas kohtutes ning kohtulahenditest on pärit suur osa infot Savisaare rahaasjade kohta Šveitsis. Savisaar proovis kriminaalasja uurimist edutult takistada ka Eesti kohtutes.
Savisaare ametliku versiooni kohaselt on Šveitsist tulnud raha näol tegemist Peter Kaiserilt saadud laenuga, mille eest maksab Tallinna linnapea kaheksaprotsendilist intressi. Ent laen tuleb tagasi maksta ning kui käimas on kriminaalasi, siis ei saa lasta laenu tagasimaksmisel ka igavesti venida, nagu on juhtunud mõnel muul juhul.
"Tõde Eestist"
Jaanuaris 2012 kuulis Eesti avalikkus Savisaarel kavas olevast poliitilisest bestsellerist, mille esitlused pidid tulema korraga nii Tallinnas, Viinis kui ka Singapuris.
Raamatu ilmumine venis, kuni seda esitleti lõpuks selle aasta jaanuaris. Siis tuli esimest korda välja ka Savisaare Šveitsi fondi nimi - Arsai Investment, mis olevat aidanud raamatut rahastada. Lisaks Arsai Investmentile tänas Savisaar raamatu väljaandmisel osutatud sponsorluse eest Aleksander Kofkinit, Urmas Sõõrumaad, Paavo Pettaid ja teisi.
Raamatust teadaolevalt suurt müügihitti pole saanud ja ka sisu oli paljudele pettumus. Ent nüüd selgub, et raamatu eest saadud honorari eest olevat Savisaar tasunud Kaiserilt saadud 173 551 euro suuruse laenu.
Reedel selgus, et Savisaare laen Kaiserilt on kadunud, sest võlausaldaja on selle sisse nõudmisest loobunud. Savisaar pole seda omalt poolt kommenteerinud, vaid volitas selleks oma advokaadid firmast Lextal.
Selle firma advokaat Oliver Nääs teatas, et "Hr Peter Keiseri äriühing Pipa Business Corporation loobus nõudeõigusest Edgar Savisaare vastu põhjusel, et võlausaldaja lunastas laenukohustust tagava tšeki. Tagatise laenule seadis Edgar Savisaare raamatute väljaandmist finantseeriv juriidiline isik Arsai Investments ehk n.ö familienstiftung (perekonnafond). Tagatise suurus võrdus Edgar Savisaare honororiga raamatute kirjutamise eest." Honorari maksis Savisaarele lõppastmes Arsai Investments.
Tuletagem meelde, et Arsai Investments ongi seesama Savisaare fond, mille kohta Vilja Savisaar-Toomast ütles, et see oli puhtalt Edgar Savisaare enda raha. Näis, et Savisaar maksis endale ise honorari, et võlast vabaneda?
Aastapalk läks tulumaksuks
Nääs kinnitas, et Savisaar on tasunud oma tulu pealt ka tulumaksu. "Juhul, kui isiku suhtes loobutakse võlanõudest, tekib isikul tulu. Tuluks on kogu saadud laenusumma ning intressid, mille tasumisest vabanetakse. Tulu saamisel on isik kohustatud tulu deklareerima ja tasuma sellelt tulumaksu. Mõlemad nimetatud kohustused on Edgar Savisaar Eesti Vabariigi ees korrektselt täitnud," kirjutas ta oma reedeses vastuses.
Tulumaks 21 protsenti 173 551 euro eest on 36 446 eurot ehk Tallinna linnapea aastapalk. Nääs viitas, et tulumaksu on makstud ka intresside eest, mille maksmisest Savisaar vabanes. Makstud tulumaksu täpne suurus pole teada.
Eestis on vähe neid, kes usuvad, et keegi on tegelikult valmis maksma Savisaarele sadu tuhandeid eurosid raamatu honorari. Kuna aga Savisaar on maksnud tulumaksu väidetavalt sadadesse tuhandetesse jäänud summa pealt, siis ilmselt on tema mure suur. See tulumaks on arvatavasti osa hinnast, mida Savisaar on valmis maksma, et praegu käimasolevat kriminaalasja nurjata.
Segadus on taotluslik
Savisaare advokaatide vastused on segased ja ebaveenvad. Ajakirjanduse ja avaliku arvamuse seisukohalt jätab see Savisaarest halva mulje, aga arvatavasti pole selle sõnumi adressaadiks mitte avalikkus, vaid prokuratuur. Miks muidu vastavad advokaadid, mitte avalike suhete inimesed?
Prokuratuur peab nüüd võtma selle segase Savisaare vastuse ja tekitama sellest teiste asitõendite abil veenva süüdistusakti, mis näitab, et Savisaar on tõesti Kofkinilt altkäemaksu saanud ja raha pesnud. Kui tekib vajadus Šveitsist lisainfot küsida, võib korduda vana olukord, kus Savisaar proovib infopäringuid Šveitsi kohtus takistada.
Nääs kinnitab, et väide Savisaare enda raha Šveitsist fiktiivse laenulepingu abil tagasi toomisest pole õige. "See väide on ebaõige, laenusuhe ei olnud fiktiivne," teatas Nääs reedel.
Prokuratuur ei kommenteeri, kas Savisaare laenukustutus ja käimasolev kriminaalasi võiksid seotud olla. Savisaart üle pole kuulatud, teda pole ka kahtlustatavaks kuulutatud. Arvatavasti ei taha prokuratuur kumbagi teha enne valimisi, et vältida süüdistusi poliitilises mõjutamises.
Savisaarel takistab kriminaalasi aga kohalike valimiste kampaania tegemist. On raske käia kogu aeg mingeid objekte avamas, kui pidevalt on vaja samal ajal ajakirjanike eest põgeneda.
