Ühistu ei saa korteriomanike loata ohtlikke pesupuid maha võtta
Kui korteriomanikud ei ole nõus maksma midagi lisaks nõukogude ajast pärit pesupuude ja vaibakloppimispuude teisaldamiseks või uuendamiseks, siis ei saa juhatus ega ka linnavalitsus neid vägisi eemaldada, tõdes Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen.
„Iga teisaldamine või uuendamine nõuab ju raha ja kui korteriomanikud ei ole nõus selle eest midagi lisaks maksma ja üldkoosolek ei anna juhatusele volitusi, siis ei saa ka midagi teha,“ nentis Mattiisen Delfiga vesteldes. „Kui need nõukogudeaegsed rajatised on ühistu maa peal, saab linn küll teha ettekirjutuse, kuid otseselt sekkuda ei saa. Tekib küsimus, kes selle eest peaks maksma? Kas kohalik omavalitsus, kes ei taha omale lisakohustusi või korteriühistu, siis tähendab see korteriomanikke.“
„Üldkoosolekud on oma otsustes tihtipeale etteaimamatud ja kunagi ei tea, mille pealt otsustatakse kokku hoida,“ sõnas Mattiisen. „Otsustavad ikka korteriomanikud üldkoosolekul ja otsused tulevad tihti emotsionaalsed.“
Pärast Tallinn ühe lasteiaia mänguväljakul nõukogudeaegsel ronimispuul lapse surmaga lõppenud õnnetust võttis linn kõik ohtlikud konstruktsiooni lasteaedade mänguväljakutelt maha. Ka Tartu tegi samuti - kõk, mis olid linna maa peal, kõrvaldati ja mänguväljakuid kontrolliti. Mattiisen meenutas, et siis läks pendel teise otsa ja paljud ühistud ei andnudki luba oma maja juurde mänguväljakut püstitada.
Mattiiseni sõnul ei ole korteriühistute juhatustes ka sellised inimesi, kes oskaksid ise hinnata, kas üks või teine rajatis võib olla ohtlik.
Konkreetselt selle Tartu maja kohta, mille hoovis olnud metallist pesupuu alla jäi pärast jaanipäeva 7-aastane tüdruk, kes suri saadud vigastustesse, ei osanud Mattiisen öelda, kas juhatus oli teinud üldkoosolekule ettepaneku maja ümbruse korrastamiseks.
Mattiiseni sõnul ei saa antud õnnetuse puhul otseselt süüdlast ostida, aga selle peale peaksid mõtlema kõik inimesed, kes korterites elavad, sest see on absoluutselt kõikide omanike hool.
„Endalgi on väga paha tunne sees, sest alles juunis me korteriühistute liidu nõukogu koosolekul rääkisime, et peame tegema rohkem selgitustööd lisaks majade renoveerimisele ka majade ümbruse korrastamiseks,“ kõneles Mattiisen. „Nüüd ongi juba traagiline õnnetus käes. Sellist õnnetust ei oleks tõesti vaja olnud.“
Ta avaldas lootust, et korteriühistuste liidul õnnestub teha teavitustööd, sest kortermajade juures on ka suur varisemisoht. Ohtlikud on majade karniisid, vihmaveetorud, katkised plekid, välistrepid, trepimademed, varikatused ja rõdupiirded, millega on ka juba õnnetusi juhtunud.
„Hakkame otsima firmasid, kes kohe tuleksid, vaataksid üle ja vastavalt ühistu soovile kas teisaldaksid või renoveeriksid ohtliku osa rajatisest,“ rääkis Mattiisen.
