10 mõtet liikluspolitsei juhilt, kuidas roolijoomarlus Eesti ühiskonnast välja juurida

Tänasest Eesti Päevalehe artiklist “Kolm kokteili sisse ja rooli” jäi välja hulk häid mõtteid, mis intervjuus korrakaitsepolitsei liiklusbüroo juhi Alo Kirsimäega kõlama jäid. Esitame need siinkohal.

1. Piirata alkoholimüüki tanklates. Kirsimäe imestab, miks tanklates alkoholi müüakse ning seda veel kella 22ni, samal ajal kui näiteks retseptiravimi müük lõpeb apteegis juba kell 20. Bensiinijaamades võiks alkoholi müügil olla vaid klaasipuhastusvahendi koostisosana. See annaks selgema sõnumi alkoholi ja autojuhtimise kokkusobimatusest ning vähendaks riski, et keegi tanklasse purjus peaga joogilisa tooma sõidab. Valitsuse kavast viinamüüki tanklates piirata kirjutas Eesti Päevaleht juba kaks suve tagasi. 

2. Suurendada sotsiaalset survet. Eesti teedel liigub rangelt võttes pool miljonit sõidukit. Täpselt sama palju kulub politseil aastas alkomeetrihuulikuid ning statistika kohaselt on iga sajas autojuht alkoholi tarvitanud või joobes. Üleeuroopalise küsitluse raames kinnitas iga viies Eesti elanik, et tunneb vähemalt üht roolijoodikut. 
“Kui kõik näeksid pilti pisutki laiemalt ning teadvustaksid, mida igaüks ise saab oma käitumise ja hoiakutega teha joobes juhtimise ja raskete liiklusõnnetuste ära hoidmiseks,” toob Kirsimäe välja retsepti roolijoomarluse vastu. Aitaks seegi, kui igaüks võtaks enda südameasjaks purjuspäi rooli istumisele vahele astuda ning elusid hoidvat mõtteviisi levitada.

3. Null hukkunut aastas. Euroopa Liit seadis Eestile 2020. aastaks järgmise eesmärgi: selleks ajaks ei tohiks Eestis olla rohkem kui 39 liiklussurma aastas. Kvoot on seatud 2010. aasta statistika järgi, sest sel aastal suri meie teedel täpselt kaks korda nii palju inimesi. 

Alo Kirsimäe: “Eesmärk peaks olema hoopis see, et sureb ümmargune null.” On see võimalik? Tema sõnul on ainuüksi niisuguse sihi seadmine juba üks samm eesmärgile lähemal. Asulateedel, kus kiirused on väiksed, peaks eesmärk olema realistlik juba täna.

4. Jätkata aktiivset järelvalvet tänavatel. Uuringute järgi paistab Eesti politsei silma aktiivse tööga tänavatel. Koguni 70 protsenti autojuhtidest kinnitas, et neid on viimase kolme aasta jooksul vähemalt korra alkomeetrisse puhumiseks kinni peetud. Seda on rohkem, kui mistahes Euroopa riigis. Kirsimäe peab oluliseks jätkata kontrolliga sama aktiivselt ja ka vähendada menetluste pikkust.

5. Võtta fookusesse Lõuna-Eesti. Tervise Arengu Instituudi uuringu järgi paistavad alkoholilembusega silma eriti lõuna-eestlased ja seda kõigis vanuserühmades. Viimastel nädalatel on mitu traagilist liiklusõnnetust toimunud just Lõuna-Eesti maakondades. Nendeski oli peasüüdlaseks reeglina alkohol.

6. Panustada maapiirkondade transporti. Põhjenduseks, miks ta purjuspäi rooli istus, toob roolijoodik tüüpiliselt välja selle, et puudus teine võimalus peolt koju saamiseks. Kirsimäe sõnul aitaks vähemalt teoorias ära hoida nii mõnegi alkoholist tingitud liiklusõnnetuse, kui panustada väiksemate linnade ja maapiirkondade taristusse.

7. Suunata sõnumid võõrkeelsesse meediasse. Rohkem kui kolmandikus Eestis toimuvatest liiklusõnnetustest jäävad süüdi muukeelsed autojuhid. Ka Eesti Päevalehe reportaaži käigus jäi silma, et enamik kinnipeetuid kõnelesid vene keelt. Kirsimäe näeb siin selget süüd puudulikul muukeelsel meediakajastusel.
“Meie kampaaniasõnumid on suunatud ainult eestikeelsele meediale, mida riskirühm ei tarbi,” räägib Kirsimäe ning toob näiteks ühe hiljutiste uuringu, mille kohaselt oli vaid kümnendik meediakajastusest suunatud muukeelsele elanikkonnale. “Vene inimene ei loe neid lehti, mida eestlane, ega tarbi samu tele- ja raadiosaateid. Ta teab olukorrast Venemaal, kuid ei oma reaalset pilti Eesti teedel toimuvast.”

8. Joobes juhilt sõiduk ära võtta. Tänavu esimesel poolaastal konfiskeeriti 57 joobes juhi sõidukid. Seda on tunduvalt rohkem kui kogu eelmise aasta peale kokku. "Politsei üha süvenev praktika taotleda joobes juhi sõiduki konfiskeerimist, annab hoiatav sõnumi nende teo tõsidusest. Igapäevaelus pidevalt autot kasutava juhi puhul on sõidukist ilmajäämine kindlasti tuntav mõjutusvahend."

9. Tõstatada liiklusohutuse teema üleriiklikult. Õigete alusväärtuste paikaseadmine algab lapseeas ja seetõttu peaks liiklust käsitlema ka koolitundides. Seda mitte ainult liiklusreeglite õpetamise näol, vaid ka teiste ainete liiklusega seostamisel. Näiteks füüsikas saab selgitada turvavöö olulisust läbi õnnetuse hetkel mõjuvate jõudude arvutamise. Seetõttu tuleks Kirsimäe hinnangul seada liiklusohutus prioriteetseks teisteski ametiasutustes, mitte ainult siseministeeriumis, sest ühe haldusala keskselt riiki ei pööra. Suurt potentsiaali näeb ta haridusministeeriumil.

10. Muud ei jää üle, kui oodata. Eesti politsei alustas “Kõik puhuvad” aktsiooniga 1998. aastal põhjanaabrite eeskujul. Nüüdseks kontrollitakse meil aasta jooksul rohkem autojuhte kui Soomes. Paraku on meil purjus juhte jätkuvalt rohkem. Miks? Kirsimäe sõnul peitub põhjus muuhulgas ka meie lühikeses omariiklusperioodis. Soomes on vahepeal jõudnud juurduda vabaeuroopalik mentaliteet, samas kui meil elab suur hulk rahvast ikka veel nõukogudelike harjumuste küüsis.

Avalda kommentaariumis arvamust, kuidas suhtud politseijuhi ettepanekutesse.