Statistika näitab laste vigastussuremuse vähenemist

Kuigi Eesti vigastussuremus, sealhulgas laste suremus vigastustesse, on viimasel kahel aastakümnel kiiresti vähenenud, on see siiski kaks korda kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna juhataja Liis Rooväli tõi välja, et laste vigastussuremus on kahanenud kiiremini kui kogu rahvastiku suremus kõikvõimalike õnnetuste, tapmiste ja mürgistuste tagajärjel.

Alla aastaste laste suremus on vähenenud 78 protsenti 95 surmalt 21 surmani 100 000 lapse kohta. 1-4-aastastel lastel 85 protsenti 56 surmalt 8 surmani 100 000 lapse kohta.

5-9-aastastel lastel 91 protsenti 33 surmalt 3 surmani 100 000 lapse kohta ja 10-14-aastastel 79 protsenti 24 surmalt 5 surmani 100 000 lapse kohta.

Sama vanade laste üldsuremus on samal ajal vähenenud sõltuvalt vanusrühmast 75-82 protsenti, lisas Rooväli. 

1989. aastal moodustasid surmad vigastuste tõttu 53-57 protsenti kõigist 1-14-aastaste laste surmadest. Eelmisel aastal oli 29-31 protsendil 1-9-aastaste surmadest põhjuseks vigastus.

Kiirabiarst Mare Liiger tõi intervjuus Delfile välja piinliku seiga, et nõukogude ajal oli laste suremus traumadesse salastatud, seetõttu me lihtsalt ei hooma, kui palju lapsi hukkus vigastuste tagajärjel sel ajal.

Statistikas 1989. ja 2012. aasta surma põhjuste andmeid võrreldes on näha, et kogu rahvastiku vigastussuremus on sel perioodil vähenenud 21 protsenti 112 surmalt 89 surmani 100 000 elaniku kohta.

Tartus hukkus juuni lõpus seitsmeaastane tüdruk, kui talle kukkus peale nõukogudeaegne metallist pesukuivatuspuu.