Marko Uibu: Tantra annab asjadele uue vaatenurga
Viimase rahvaloenduse tulemused näitavad, et Eestis ei ole kirik kuigi domineeriv, mis muudab eestlaste religioosse maailmapildi mõnevõrra kaootiliseks aga ka põnevaks. Eestis on erinevad uue vaimsuse praktikad ja mõtteviisid vägagi levinud, tantra tundub viimasel ajal ehk enim tähelepanu pälvinud.
Vaimsed-alternatiivsed mõttevoolud ja praktikad on eksisteerinud juba pikka aega ning igal ajahetkel tollaseid inimesi kõnetanud vormides. Näiteks pidas 18. sajandil tekkinud animaalne magnetism inimese probleemide põhjuseks vigu nende keha normaalses magnetvoolus ning neid vigu püüti ravida magnetiseeritud esemetega.
Selles praktikas võib näha püüdu selgitada inimese haigusi ja halba enesetunnet lähtuvalt tollal uudsetest ja populaarsetest mõistetest nagu magnetism ja vool. Ehkki animaalne magnetism oli väga levinud, ei suutnud see end teaduslikult tõestada ning muutus osaks alternatiivsest teadmisest, mida mingites vormides praktiseeritakse tänini. Muide, erinevad väljad ja energiad on jätkuvalt paljude vaimsete õpetuste keskseteks mõisteteks.
19. sajandil kogusid Läänes populaarsust erinevad mõtteviisid, mis positsioneerisid ennast religiooni, teaduse ja filosoofia vahele, püüdes neid ühendada. Ja tõepoolest, ka Eestis olid toona üllatavalt populaarsed okultistlikud ja spiritualistlikud mõtteviisid ning praktikad - spiritistlikel seanssidel kutsuti näiteks välja vaime, teosoofilistes ringides arutleti maailma olemuse üle.
Alternatiivne religioossus eksisteeris mingil määral ka nõukogude perioodil. 80ndate lõpu ja 90ndate alguse religioosne ärkamine tähendas New Age'i buumi, mis haaras suurt hulka eestlasi. Vahepeal hoog veidi vaibus. Siiski on uus vaimsus, alternatiivsed praktikad ja õpetused olnud kogu aeg olemas ja praegu tundub tõesti, et üheks populaarseks teemaks on tõusnud tantra.
Miks just tantra ja mis see on?
Tantra on põhiolemuselt Ida esoteeriline õpetus, millega kaasnevad intensiivsed rituaalsed meditatsioonid. Kuna suur osa trantristlikust traditsioonist ei pruugi lääne inimest kõnetada, tegeleb siin leviv tantra peamiselt seksuaalsusega. Ehkki mitmed tantra õpetajad võivad rõhutada ka tantra laiema filosoofilise plaani olulisust, tundub eestlasi eelkõige huvitavat siiski just selle praktiline ja rakenduslik pool.
Kui mõelda sellele, kuidas keskmine Eesti inimene tajub seksuaalsust, siis tantra võib kindlasti pakkuda midagi uut ja põnevat. Kui tantra õpetajad räägivad naiste seksuaalsuse väärtustamisest, teatavast vabameelsusest oma keha ja partneriga katsetamisel, siis pole siin tegu religiooni või põhimõtteliste maailmavaateliste küsimustega, vaid pigem intrigeeriva praktikaga.
Eestlaste arusaam seksuaalsusest on suuresti mõjutatud kristlikust moraalist. Sellest tulenevalt on seksuaalsust puudutavad arusaamad küllaltki konservatiivsed ja kuna tantra annab asjadele uue vaatenurga ja võimaldab midagi uut kogeda, ongi ta nii põnev.
Uue vaimsuse keskkond aitab siin kaasa, sest üldiselt on inimesed toetavas keskkonnas ja usaldusväärse õpetaja juhendamisel julgemad ning nõus erinevaid asju proovima.
Kuidas sobivad kokku kirikus käimine ja tantra?
Kirikus käimine ei välista seda, et inimesed tegelevad uusvaimsuse, New Age'i praktikate või alternatiivmeditsiiniga. Eestis on juurdunud uskumus näiteks vaimude või hinge olemasolusse, rääkimata usust sellesse, et teatud inimestel on võime näha tulevikku, ennustada ja ravida.
Need uskumused on levinud, kuid ei seondu konkreetse religiooniga. Seega on religioossus küllaltki paindlik ning ka kristlased usuvad asju, mis pole osa kristlikust traditsioonist, olgu selleks näiteks ümbersünd või taimede ja loomade hinge olemasolu.
Kuivõrd tantra on pikkade traditsioonidega praktika, siis kas Eesti muinasusundi puhul on samuti võimalik tuvastada midagi seksuaalsust puudutavat?
Seda on raske öelda, sest kirjalikke allikaid selle kohta ju pole. Tõsi, näiteks mõned massaažiõpetajad esitlevad Eesti traditsioonilist massaaži, mis väidetavalt taasavastab eestlaste muistseid praktikaid. Selle seos muistsete eestlaste tegevusega on küll kaheldav, aga see polegi oluline. Lõppeks on üks asi traditsioon ja teine asi see, kuidas inimesed tänasel päeval midagi praktiseerivad ja mis neid kõnetab.
Traditsioon ei ole väärtus iseeneses. See, et tuhat aastat tagasi siin territooriumil midagi praktiseeriti, ei tee seda tingimata tõesemaks, autentsemaks või omasemaks võrreldes sellega, mis tuleb näiteks idast ja mis tõlgitakse tänapäeva eestlasele sobivaks. Nii tantra kui ka Eesti traditsioonilise massaaži puhul on pigem tegu traditsiooni mõiste kasutamisega, et inimestel oleks lihtsam neid ideid vastu võtta.
Milline on uusvaimsuse järgijate ja teadlaste ühisosa?
Uue vaimsuse õpetuste puhul, mis kasutavad teaduslikku keelt ja näivad teaduslikud, aga ei ole sealjuures „päris" teaduse poolt tunnustanud, on olemas kihk maailma seletada. Inimesed on valmis sellele oma aega ja raha panustama ning mõnes mõttes tõesti pole vahet, kas tegu on uusvaimsuse otsija, teadusest vaimustuva skeptiku, uusateisti või hoopis teadlasega - nad kõik jagavad uudishimu maailma toimimise suhtes.
Kui palju on erinevaid pendli- ja vitsamehi, selgeltnägijaid, ravitsejaid, vabastavaid hingajaid, aura transformeerijaid...?
Neid praktikaid tuleb kogu aeg juurde ja jooksvalt ka midagi kaob. See maailm on väga kirju ja see ongi selle vaimse keskkonna idee - on palju õpetusi, mida inimesed proovivad, et end arendada. Uue vaimsuse ning eestlaste individuaalse religioossuse teemal on mitmeid artikleid avaldanud Lea Altnurme - keda teema huvitab, soovitan lugeda.
Sügisel ilmub Tartu ülikooli kirjastuselt erinevaid uurimusi koondav kogumik „Mitut usku Eesti", mis on pühendatud just uuele vaimsusele.
Kas erinevate alternatiivsete mõtteviiside levikul nagu näiteks alternatiivmeditsiin võib olla ka tõsiseid negatiivseid tagajärgi?
Vaenulikkus ja usaldamatus Lääne meditsiini suhtes on kindlasti ohtlik. Kui aga vaadata uuringuid, mis puudutavad alternatiivmeditsiini, siis inimesi, kes tavameditsiinist täielikult loobuvad, on siiski äärmiselt vähe. Alternatiive püütakse leida pigem siis, kui arst on öelnud, et olukord on lootusetu või kui ravi pole tulemusi andnud. Samuti on uuringud näidanud, et inimesed, kes otsivad alternatiive, on nagunii oma terviseprobleemidest rohkem teadlikud ning käivad rohkem ka tavalise arsti juures.
Alternatiivsed lähenemised tervisele ja ravimisele on igal pool maailmas pigem oma populaarsust kasvatamas. Meditsiinilist pluralismi võib võtta kui paratamatust või võimalust, eks see sõltubki inimese positsioonist ja suhtumisest. Ka tavameditsiin ei saa seda ignoreerida, pelgalt alternatiivsete lähenemiste ohtlikkusele rõhumine ei ole siin parim variant.
