JUHTKIRI: Kodukulud (ei lähe) alla!

„Monopoolsest seisust väljuv ettevõte ei tohiks kliente käsitleda kui tundetuid objekte," ütles majandusminister Juhan Parts eelmisel sügisel. „Eesti Energia üldkoosolekuna ootan, et nad seletaks klientidele selgelt lahti, mis alustel uued hinnad tekivad."

Tänu Partsu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile alluvale konkurentsiametile teame nüüd, kuidas  hinnad tekivad. Nimelt selgus, et Eesti Energia võtab üldteenuse valinud klientidelt liiga kõrget tasu. See paneb aga ministri huvitavasse olukorda.

Teadupärast on Parts erakonnas, mis lubab kodukulusid alandada. Vormiliselt on ministril riigile kuuluva Eesti Energia üle võim, kuid sellest hoolimata oleme täna olukorras, kus ettevõtte lepinguliste klientide marginaali ja lepingut mitte teinud inimeste marginaali vahe on peaaegu kahekordne. Teisisõnu koheldakse paketti mitte valinud inimest ka seaduse silmis ebavõrdselt.

Mis aga seadusi puudutab, siis võib konkurentsiamet rikkumist tuvastades teha Eesti Energiale ettekirjutuse. Olukorras, kui elektripakkuja tööriistakast on võlgu jäänud klientide puhul üsna rikkalik, võib tavatarbija - näiteks mõni pensionär - liiga kõrge marginaali puhul õiglust nõuda vaid kohtu kaudu.

Kodukulude langetamine on tõusvate energiahindadega maailmas riskantne valimislubadus. Paradoks seisnebki selles, et poliittuultest ja hägustest (valimis)lubadustest kindlam on valida ebakindlus ehk nõudluse-pakkumise mõjul kujuneva hinnaga börsielekter, mille lepingu marginaal ja hind on soodsamad.