Koolireform kaotab Narva ainsa täielikult eestikeelse õppega kooli
Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva märkis, et ministeerium lubas asutada riigigümnaasiumid kõikidesse maakonnakeskustesse ja suurematesse linnadesse, ühtlasi on riigi kohus tagada riigikeelse hariduse kättesaadavus ja kvaliteet kogu Eesti territooriumil.
„Riigil on võimalik mõlemad võetud kohustused Narva linnas täita ja esimese sammuna sellel teel tehti Narva linnale ettepanek anda väikese õpilaste arvuga Narva eesti gümnaasiumi haldamine üle riigile,“ ütles Ladva Delfile.
Lõppenud õppeaastal õppis Narva Eesti gümnaasiumis 223 õpilast, neist 42 gümnaasiumiklassides.
Ladva sõnul on väikeses gümnaasiumis raske tagada õpilastele kõiki nõutavaid valikained ning kohaliku omavalitsuse jaoks on väikese gümnaasiumi pidamine suur lisakulu.
Narvas juba töötab üks riigikool, see on keelekümblusmetoodikat kasutav Narva vanalinna riigikool, kus lõppenud õppeaastal õppis 438 õpilast, neist 62 gümnaasiumiss.
Koolid liidetakse 2014. aasta sügiseks
Edaspidi on ministeeriumil plaanis nende kahe kooli baasil moodustada põhikool ja puhas gümnaasium. Kui Narva linn nõustub ministeeriumi ettepanekuga anda Narva eesti gümnaasiumi pidamine üle riigile, siis saaks ümberkorralduste kavandamisega alustada juba järgmise aasta sügisel.
Ministeeriumi kavade kohaselt õpiksid rajatavas riigikoolis või riigikoolides koos eesti emakeelega õpilased ning õpilased, kelle emakeeleks ei ole eesti keel, kuid kes omandavad teadmisi keelekümblusmetoodika põhimõtete järgi.
Kooli õppekeeleks on eesti keel, milles õpetatakse enamus õppeaineid. Kuid Ladva möönis, et on aineid – kindlasti on nende seas eesti keel kui emakeel ja vene keel kui emakeel – kus õpilased jagunevad lähtuvalt nende emakeelest.
Ministeeriumi poolt vaadates on nii tagatud korralikud aineteadmised, samas saavad teistest rahvustest lapsed osa tõelisest keelekümblusest õppides koos eesti lastega.
„Selline sümbioos võimaldab anda hea emakeelse hariduse kõikidele õpilastele, olgu nende emakeeleks eesti keel või vene keel. Seega on asjatu hirm, et kavandatavas riigikoolis võib peamiseks töökeeleks kujuneda vene keel,“ ütles Ladva vastuses Delfile.
Ta lisas, et sellist tavapärasest veidi keerulisemat õppetundide jaotust on võimalik tagada koolis, kus on piisavalt õpilasi ja õpetajaid. Samuti annab riigikooli staatus rajatavale Narva koolile või koolidele kindla garantii, et õppetöö toimub vastavalt riiklikele õppekavadele ning iga õpilane saab tasemel hariduse.
Õpetajad kardavad, et Narvale pole Eesti kooli vaja
Narva eesti gümnaasiumi õpetajad kardavad aga, et ministeeriumi ettepaneku kujul saaks eestikeelne haridus Narvas hävitava löögi. Õpetajad on saatnud oma küsimuste ja ettepenakutega kirjad nii ministeeriumile kui Narva linna- ja vallavalitsusele, kelle hallata on praegu Narva eesti gümnaasium ja ootavad vastuseid hiljemalt uue kooliaasta alguseks.
Õpetajate arvates on vajalik säilitada õpilastele Narvas loomulik eestikeelne keskkond eesti kooli näol.
Narva eesti gümnaasiumi huvijuhi Martin Tuuliku sõnul osutub tõeks väide, et Narva eesti gümnaasiumi pole Narvale vaja ja on suur tõenäosus, et keskerakondlik linnavõim annab kooli üsna pea riigi valdusesse.
Tuuliku sõnul on see mõneti suisa hea, sest maja ja õppevahendite seisukord on halb ja seda eriti viimastel aastatel, kui ressursid on vägagi piiratud olnud.
„Meie eesmärgiks on säilitada kool ühtse tervikuna. Eestikeelse õppega klassid peavad olema eraldi ja soovitavalt ka eraldi haldusüksusena, sest muidu oleme paratamatuses vähemuses,“ rääkis Tuulik Delfile.
Nii Tuulik kui teised õpetajad nõustuvad, et 230 õpilasega kool nõuab rohkem raha, aga see on nende hinnangul aluseks, et Narva poolt vaadatuna esimene eesti keeles õpetav gümnaasium ei oleks Toilas või Jõhvis.
„Narva vanalinna riigikoolis on õpilasi meie kooliga võrreldes üle kahe korra rohkem ning ministeeriumi ettepaneku kujul saaks eestikeelne haridus Narvas hävitava löögi,“ rääkis Tuulik. „Mis Eestile kuuluv linn see on, kus puudub eestikeelne ja -meelne kool!?“ küsis Tuulik.
Keelekümblus pole sama, mis eestikeelne õpe
Tema sõnul toimib Narva vanalinna riigikool keelekümbluspõhimõttel, kus õpilaste emakeel on vene keel ja seega ei ole tegemist eestikeelse kooliga. „Otse loomulikult õpib meie koolis ka õpilasi, kelle kodune keel on kohati pigem vene keel, kuid õhkkond, mentaliteet ja metoodika lubavad olla neil eesti kooli õpilased, sest siiski on see igaühe enda valik, mida soovib pidada emakeeleks ja miskeelses õppida,“ kõneles Tuulik.
Tuuliku sõnul on Narva eesti gümnaasiumi õpetajad segaduses, osad otsivad uut töökohta, paljudele on kindlaks seisukohaks, et ümberkorraldatud koolis ei soovi nemad töötada.
Tuuliku enda hinnangul ei tohiks mõlema kooli parema toimimise huvides ja lähtudes ka regionaalsest eripärast kaht kooli omavahel liita. Ta lisas, et keelekümblusel ja eestikeelsel õppel on palju erinevusi ja kindlasti ei ole see üks ja seesama. „Narva eesti gümnaasium peab jääma iseseisvaks kooliks praeguse nimega!“ lisas Tuulik õpetajate seisukoha.
