Läti president: Balti riigid võiksid moodustada ühise armee
Balti riigid peaksid nutikaitset arendades minema üle uuele kvaliteedile, moodustama ühised relvajõudude struktuurid ja minema järkjärgult üle ühisarmee moodustamisele, ütles Läti president Andris Bērziņš usutluses BNS-ile.
"Meie kaitse arendamisest rääkides arvan ma, et me peaksime paljudes asjades suhtumist muutma. Kui NATO kontseptsioon on nutikaitse, mida mitmes valdkonnas juba rakendatakse - Baltimaad ei osta oma lennukeid, vaid kasutavad teiste NATO riikide tuge, tuleb meil minu arvates edasi minna, alustada Baltimaade tasandil relvajõudude kontsentreerimist," rääkis Bērziņš.
Sõjalise hariduse vallas see juba toimub, rõhutas Läti president. "Me peaksime liikuma jõudude suurema konsolideerimise poole, sest üksi ei ole me nii tugevad. Seda nutikaitsekontseptsiooni tuleks arendada kõigis valdkondades."
President seletas, et Läti ei ole suutnud tõsta kaitse-eelarvet 2 protsendini sisemajanduse koguproduktist, sest seda ei ole võimalik teha otsekohe.
"Me ei suuda kõike kohe saavutada, see viiks järjekordse kriisini. Me täidame kindlasti kaitseinvesteeringute kohustuse 2020. aastaks, aga raske on täpselt öelda, missugune nende investeeringute struktuur siis on. Ma oletan, et selleks ajaks võib sündida kokkulepe, et seda ei tehta ainult ühe riigi raames, vaid Baltimaade tasandil."
Läti kaitse-eelarvet kärbiti tugevalt majanduskriisi aastatel ja see ei ole tänini taastunud.
Bērziņš kinnitas, et tema on valmis toetama Balti riikide ühiste relvajõudude ideed. "Miks ei võiks me need üheskoos moodustada. Kui teiste riikide piloodid saavad siin lennata, et Balti õhuruumi patrullida, siis miks ei võiks me relvajõude ühendada," pakkus president välja tulevase arengumudeli.
"Ma arvan, et Balti tasand tugevdaks meie kaitsevõimet märgatavalt," lisas ta ohvitseride ühisele väljaõppele viidates.
Kaitseminister Artis Pabriks ütles BNS-ile, et Läti kaitse-eelarve kindlustamiseks praegusel tasemel on vaja järgmiseks aastaks 157-158 miljonit latti.
