"Keegi ei sunni ju ületunde tegema. See on inimeste valik ainult selle pärast, et ots otsaga kokku tulla. Vastasel juhul võtab Swedpank ära laenu tagatiseks oleva vanaisa talu ja laen on võetud selleks, et puuduliku regionaalpoliitika tõttu laostunud äärealadelt linna kolida, et üldse mingisugustki tööd leida. Kui sissetulekud oleks piisavad, võiks niisamagi hakata tööle 0,8-kordse koormusega.

Eestis on tööandja jaoks ühed Euroopa kõrgeimad tööjõukulud. Meie riigiaparaadi ladvik naudib luksust maksumaksjate raha eest. Suunake see raha riigieelarvesse ja alandage selle arvelt makse. Siis saaks võtta tööle rohkem inimesi ega oleks vaja koormata nii palju võimalikult väikest hulka töölisi. Lisaboonusena väheneks tööpuudus," arvab üks lugeja.

"Kui palga tõstmine võrdub Eesti tööandjate jaoks uste sulgemisega, siis tööpäeva lühendamise kohta ei ole nad veel ühtegi vettpidavat hala välja mõelnud. Kui raha on saatanast, kel ahjukütmisega põrgus suur töö teha, siis rohkem vaba aega peaks olema jumalast, sest too istub stabiilselt kogu aeg pilve piiril ja kõigutab jalgu. Ahjaa, pidime olema kõige ebausklikumad murjamid maailmas, nii et ülevalt taas abi loota pole," teatab teine.

"Kui palju on ameteid ja ametikohti, kus enamik tööajast kulub reaalselt töö tegemiseks ja väiksem osa valmisolekule tööd teha? Pakun, et mitte eriti palju. Näiteks pääste, kiirabi, politsei, turva. Enamikus muudes valdkondades on töö maht niiöelda ette teada või ette-arvestatav. Eesmärk peaks ju olema efektiivsus ja see tähendab, et kogu tööaeg on tihedalt tööd täis planeeritud. Järelikult võiks ka hulk riigiasutusi ja eraettevõtteid viia sisse kas osalise tööaja või vahetustega töö, sest kontorikulud on ju ikka ja sõltumata sellest, kas parasjagu tehakse tööd või mitte. Inimesed on ju kohal, järelikult küte, elekter, telefonid ja arvutid surisevad samuti vooluvõrgus.

Ei maksa nüüd arvata, et see viiks äärmustesse, kus ühed hakkavad otsima lisatööd, teised võtavad veel paar lisakohta ja kolmandad näevad head põhjust veelgi vähem palka maksta. Just tööaja planeerimisest ja sealt edasi erinevate kulude pealt saavutatavast kokkuhoiust võibki tulla oluline konkurentsieelis, millest vabanevatest vahenditest saab vastupidi hoopis näiteks palka tõsta. Praegune süsteem on selgelt ajale jalgu jäänud.

Palju on ka mõtlemises kinni ja väga palju traditsioonides, kuidas tööd on seni korraldatud. Pigem olgu tööpäevi vähem, tööpäevad pikemad aga sellevõrra intensiivsemad ehk vähemalt 95% tööajast peab kuluma otseselt tööle, ülejäänud 5% hulgas puhkepausid ja ongi korras. Tööstus ja tootmine enamjaolt nii toimibki. Tervishoid ju samuti. Sellepärast meil ongi ühe põhjusena ka järjekorrad eriarstide juurde, et ühe või kahe patsiendi kaupa päevas ei ole mõistlik arsti tervet tööpäeva või isegi töönädalat palgal pidada," ütleb üks kommenteerija.

"Võiks olla ikka edasi 40 tundi, aga puhkused võiks olla pikemad: alustuseks 28 tööpäeva ehk nädalavahetusi ei loe sisse + 13. kuupalk - ma arvan, et see juba annab inimestele võimaluse puhata ja lõõgastuda," leiab lugeja.

"Esmalt: kui midagi muutma või tuunima hakata, peab selgeks rääkima, mis on tööaeg ja töökoht. Tänaseks on arengud jõudnud sinnani, et üha hägusemaks on muutunud piirid töö ja muu toimetamise vahel. Samuti on muutunud piirideta mõisteks töökoht. Piiritleda saab tõenäoliselt vaid nn liinitööd ja muid samalaadseid tegevusi.

Siit tulenevalt, jättes kõrvale nn liinitöötajad - inimesed on seotud töötegemisega piirideta ja pidevalt. Küsimuseks on pigem asjaolu, kui palju ja pikalt peab tänases ühiskonnas inimene viibima sunnitud kohas.

Et motiveeritud oleks nii tööandja kui ka töötaja, tuleb leida vastus küsimusele, mitu päeva jutti oleks optimaalne töötaja viibimine töökohal nii, et töö saaks tehtud ja "patareid" ei väsiks ning et reede poleks see, mida hakatakse juba esmaspäeval ootama.

Omalt poolt või lisada läbiproovitud ja väga hästi töötava mudeli: 2 päeva töökohal, 1 vaba, 2 päeva töökohal, 2 vaba. See on protsess, kus töö saab tehtud ja "patareid" ei väsi. Ega keegi suuda nii või teisiti teha rohkem kui ta suudab - inimese tervisel on oma kindlad piird ning kui neid on kuritarvitatud, siis hiljem ei suuda isegi mitte ühte päeva töökohal olla," teab teine rääkida.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena