Esindajatekojas pandi kolmapäeval hääletusele NSA jälgimisprogramme lubava seaduse muutmise eelnõu, mida toetasid ideoloogiliselt poliitspektril teineteisest küllaltki kaugel asuvad teepartei vabariiklased ja demokraatide liberaalsem tiib. Nende eelnõu toetas 205 ja selle vastu oli 217 esindajatekoja liiget, vahendab BNS.
Eelnõu esitaja, vabariiklasest kongresmen Justin Amash nimetas programmide sisu valimatuks telefoniandmete kogumiseks. Amashi eelnõu oleks seaduseks saades võtnud programmidelt seaduslikkuse 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute järel vastu võetud Patriot Acti raamistikus. Erand oleks tehtud üksnes kriminaaluurimise all olevatele isikutele.
Tema eelnõu kujutas endast lisa 2014. aasta kaitse-eelarve eelnõule.
Valge Maja, rahvusliku julgeoleku eksperdid kongressis ning vabariiklaste juhtkond tegid eelnõu vastu tõsist lobitööd. Esindajatekoja luurekomitee esimees vabariiklane Mike Rodgers kutsus hääletuse eel oma kolleege üles NSA jälgimisprogramme toetama.
"On viimased 12 aastat meie mälul sedavõrd tuhmuda lasknud, et me oleme unustanud 11. septembril juhtunu?" küsis Rodgers esindajatekoja liikmetelt.
Kaheteist aasta taguste terrorirünnakute järel on kongress andnud heakskiidu ning nii vabariiklasest kui ka demokraadist president on jõustanud seaduse, millega antakse NSA-le õigus jälgida inimeste telefoniandmeid ja koguda infot nende internetisuhtluse kohta.
Viimaste kuude paljastuste järel on paljud seadusandjad öelnud, et on šokeeritud kahe jälgimisprogrammi ulatusest, millest üks kogub metaandmeid sadade miljonite telefonikõnede kohta ja teine võimaldab NSA-l kokku koguda üheksa USA teenusepakkuja andmeid ameeriklastest ja välismaalastest klientide internetisuhtluse kohta.
"Oleme julgeolekumeetmetega selgelt liiale läinud," ütles demokraadist seadusandja Peter Welch.
Kahte jälgimisprogrammi rahastatakse iga-aastasest salastatud luure-eelarvest, mis ulatub 30 miljardi dollarini.
Hääletusega debatt privaatsusõiguse ja valitsuse terrorismivastaste meetmete üle tõenäoliselt ei lõpe.
NSA endine töötaja Edward Snowden lekitas mai lõpus ajakirjandusele informatsiooni NSA salajase andmekogumisprogrammi PRISM ja muu luuretegevuse kohta.
Esindajatekoda kiitis hiljem kolmapäeval kaitse-eelarve heaks häältega 315-109. Eelarve annab järgmiseks eelarveaastaks kaitseministeeriumi käsutusse 512,5 miljardit dollarit ning veel täiendavad 85,8 miljardit Afganistani operatsiooni rahastamiseks.
Ühtlasi võttis esindajatekoda kolmapäeval vastu seadusemuudatuse, millega kohustatakse presidenti üle kahe aasta kestnud Süüria relvakonflikti USA sõdurite saatmiseks kongressilt luba küsima.
