Raudteeohutuse ekspert: Eestis poleks rongiõnnetusel tõenäoliselt drastilisi tagajärgi

“Kuna raudteel ebaloomulikke deformatsioone ei esine ja nähes, kui kaugel asuvad vagunid raudteest, paistab põhjus üsna selge – kiirus pidi olema liiga suur,” järeldab tehnilise järelevalve ameti raudteeohutusosakonna juhataja Anvar Salomets Hispaania rongiõnnetuse fotodelt.

Üks ühele Eesti oludesse eilset katastroofi siiski üle tuua ei saa, arvab Salomets, selleks on kiiruste vahed liiga suured. Esialgsete andmete kohaselt oli õnnetuse hetkel rongi kiirus umbes 180-190 km/h, samas kui tippkiirused Eestimaa metsade vahel ei küündi üle 120 km/h. “See tähendab ka seda, et võimaliku õnnetus korral oleksid tagajärjed oluliselt leebemad,” sõnas Salomets.

Mis aga eriti tähtis – viimase viie aasta investeeringute tulemusena on Eesti raudteevõrgustiku seisukord paranenud sedavõrd, et Salomets julgeb isegi nõustuda: olukord on parem kui iial varem. “Taasiseseisvumise järgselt kindlasti,” lisab ta tagasihoidlikult.

Vaadakem numbreid. Eestis on ligi 900 kilomeetrit üldkasutatavat raudteed, millest igal aastal parandatakse kuni 50 kilomeetrit. Korralise hoolduse käigus investeeritakse raudteede hooldusesse 30 miljonit eurot. Kilomeeter raudteed maksab ligi 400 000 eurot. Praeguseks on kõigist raudteelõikudest nelja viiendiku seisukord nõnda hea, et seal võib arendada seadusega sätestatud tippkiirust, mis viis-kümme aastat tagasi olnuks mõeldamatu.

Viimane suur rongiõnnetus jääb 2010. aasta jõulude paiku, kui reisi- ja kaubarongi laupkokkupõrke põhjustas öösel rongi soojendanud purjus vedurijuhi tahtlik tegevus. Tõsisem, inimkannatanutega õnnetus jääb Salometsa teada 1980ndate algusesse, kui Balti jaamas põrkasid kokku kaks reisirongi. Siis jäi süüdi liikluskorraldaja, kes suunas kaks rongi ühele teele.

Tänavu suve hakul viis uut reisirongi kasutusse võtnud Elektriraudtee eesmärgiks on rongide võimekust tõsta kiiruseni 160 km/h. Puhtalt statistiliselt risk õnnetustesse sattuda sellest muidugi tõuseb, nentis Salomets, kuid tema sõnul järgib ettevõtte võimalikke turvariske.

Traagiliste rongiavariide puhul, nagu juhtus eile Hispaanias, on riigi järelevalve ametkonnad kohustatud teavitama Euroopa Liitu õnnetuse täpsetest põhjustest niipea kui võimalik, et liiduriikide vastavad ametid mujal saaksid turvalisriske maandada. “Kuid midagi uut tõenäoliselt sealt ei tule,” ütles Salomets, “pigem lihtsalt liiga suur kiirus.”