Eestlased võõrsil: kes vehib noaga, kes paneb autosid põlema, kes aitab naabril lund rookida
"Londonis peavad eestlased ennast vägagi kenasti üleval, aga eks siin ongi pisut liiga kriminaalne ning meie armas rullnokk pigem ei julgekski mitmes linnaosas õhtupimedas ringi käia. Pollarid on ka suht osavad ning karistused kordades karmimad, eriti vägivallatsemise eest. Tuleb meelde aastatetagune juhtum, kui neli tuttavat läti jõmmi klubisse "korda looma" läksid: viis minutit ja neli vereklompi politseiauto kuudis ning ligi kaks aastat vanglat," räägib üks Suurbritannia eestlane.
"Olen ka Inglismaal. Siin karistused iga pisiasja eest suured - kellegi lillepeenrast lille noppimine maksab tuhat raha trahvi. Keegi ei julge siin palju laiata, inglased ise ju viisakad ja naeratavad igal pool. Eestlased siin ka rahulikud, sarnased inglastega," ütleb teine Albioni asukas.
Tutvudes kõigi ülejäänud kommentaaride ja kirjadega jääb aga vägisi mulje, et normaalse inimese kombel käituvad eestlased vaid Inglismaal ning sedagi seetõttu, et mitte politseinike või siis kohalike ja veel hullemate jõmmide käest naha peale saada.
"Aastaid tagasi pandi Vantaas isa ja poja autod põlema. Kisa oli suur, et soomlased põletavad eestlaste autosid, aga lõpuks tuli välja, et isa ja poeg olid ehitusettevõtjad ning jätsid Eesti meestele palga maksmata, kes siis hoiatuseks panid autod põlema," teab üks lugeja rääkida.
"Türgi viietärnihotelli saabudes vaarus tuikudes vastu rahvuskaaslane, kes manitses: "Ärge siin eestlastele häbi tehke, baari juures tuleb alati küsida gin-tonic!" Oli järgijaid," nendib teine.
"Ma tooks sellise näite. Ennelõunane aeg. Lend Tallinn-Moskva UTAir, kus tasuta alkohol. Kõik, kes alkoholi palusid kallata, olid eesti keelt kõnelejad. Venekeelsed jõid vett, mahla, kohvi jne. Ma olin šokis ja kurb, et me selline joodikrahvas oleme. Me võime ennast petta vabandustega, et meie ei joo ja kogu statistikas toodud alkoholi joovad ära siin käivad soomlased ja et venelased on pahad, aga aeg oleks lõpuks ometi meil kõigil vaadata peeglisse," arvab kolmas.
"Kahjuks on eelnevalt kommenteerinutel tõsi taga. Isegi siin, Kanaaridel ei julge ma öelda, et olen eestlane, mis sest et juba vanamutt, aga ikkagi on häbi kui sulle öeldakse: ah, see on see maa, kus on kõik kas petised vargad või joodikud. Nii ongi, et siin on eestlased endale väga halva maine kujundanud. Elan siin kolm aastat ja igal aastal on siin eestlastega mingi suurem jama. Just eestlaste, mitte vene keelt kõnelevate eestimaalastega," räägib saare-elanik.
"Õnneks ta suutis mult noa ära võtta."
"Minul oli selline jama, et pidin ühe Soome neiuga jooma hakkama, aga ütles, et on väsinud ja magab kodus. Jõin siis vähe üksi ja kahtlustasin, et see neiu ühes baaris. Sõitsin siis baari ja oligi baari ees mingite tüüpidega. Ma ei tea, mis mu peas toimus, võtsin kohe pagassist veljeristi ja viskasin toda tüüpi. Siis tuli turvamees ja võtsin autost kähku noa. Õnneks ta suutis mult noa ära võtta. Hüppasin kähku autosse, aga politsei sõitis kohe mulle ette ja oli plaadi peale sõit. Muidugi panin politsei bussis suitsu ka põlema, siis kostus kabiinist "saatana virolaine!", löödi näoga vastu maad, pandi käed raudu. Hommikul küsisin bussipileti (plaat asus 20km kaugusel Kotkas), sain bussipileti. Haminasse jõudes läksin kõrtsi juurde autole järgi ja avastasin, et auto noaga julmalt kriibitud. Paras mulle, et nii mägedesse olin joonud," pani karm öö ühele meie mehele lõpuks mõistuse pähe.
"Arvamusi näikse olevat seinast seina – mõne tutvusringkond välismaal koosneb ainult pättidest, teised ei tunne mitte ühtegi. "Ütle mulle, kes on su sõber, ja ma ütlen sulle, kes sa ise oled." Elik, kommentaarid ütlevad sama palju kirjutajate enda kohta, kui nende kohta, keda nad kommenteerivad.
Ise olen ajutiselt ühe suure Ühendriikide ülikooli teadustöötaja. Ma ei ole emigrant, kuigi olen siin olnud üle kümne aasta, terve selle aja teadlikult tööviisaga. Minu kodueestlastest tutvusringkond ulatub ehitajatest õppejõudude ja satelliiditehnoloogideni. Ma ei ole kuulnud, et neist keegi oleks Ameerika seadustega isegi korra pahuksisse läinud. Väliseestlastelt olen siiski kuulnud, et kahjuks nii Chicago kui New Yorgi Eesti Majas käivat kodumaiseid jõmme, kes tööd otsivad ja muidu laiavad, üha sagedamini. Teiselt poolt loodan, et USA-sse tulnud pätid ka siia jäävad ja sellega kodumaist genofondi puhastavad," ütleb Eesti mees Ameerikas.
"Elan Soomes Vantaas. Minul on küll väga toredad eesti noormehed naabriteks. Aitasid remonti teha, talvel lükkavad ka minu ukse-esise lumest puhtaks, ei ole veel näinud ega kuulnud neid purjus peaga või muidu laamendamas, saati siis autoga sõitmas," räägib üks põhjanaabrite juurde kolinud kaasmaalane, nii et lootust on.
