Kariibi riigid nõuavad ühiselt Euroopa riikidelt orjapidamise eest hüvitist
Erinevate Kariibi mere piirkonna riikide juhid kogunesid Miamis, et panna kokku ühine kompensatsiooninõue Suurbritanniale, Prantsusmaale ja Hollandile orjakaubanduse pärandi eest.
Kariibi ühendus (CARICOM) on võtnud appi Briti advokaadibüroo Leigh Day, mis on spetsialiseerunud inimõigustele, ning moodustanud spetsiaalse komisjoni selle küsimuse uurimiseks, ütles St. Vincenti ja Grenadiinide peaminister Ralph Gonsalves Hollandi ajalehe De Volkskrant vahendusel.
Laialt levinud vaesus ja regiooni madal arengutase tuleb kirjutada orjapidamise arvele, teatas Gonsalves. CARICOM ootab ka vabandusi, kuid patukahetsusest üksi ei piisa. „Me peame asjakohase kahjude hüvitise saama,“ lausus Gonsalves.
Juba aastakümneid on üksikud Kariibi mere riigid nõudnud mingisuguseid reparatsioone riikidelt, mis on orjakaubandusest kõige rohkem kasu saanud. Näiteks Jamaical ning Antiguas ja Barbudas on juba pikka aega olemas riiklikud komisjonid, mis sellega tegelevad. Lahinguplaan, mille 14 CARICOM-i riiki varem selles kuus Trinidadis kokku panid, peaks aga olema laiaulatuslikum ja ambitsioonikam kui seni ette võetud katsed.
Iga riik saab nüüd reparatsioonide komisjoni. Need saadavad esindajad regionaalsesse komisjoni, mis on 14 peaministri järelevalve all.
Kariibi piirkonna ingliskeelsete riikide nimel keskendutakse Suurbritanniale, Haiti nimel Prantsusmaale ja Suriname nimel Hollandile.
Leigh Day abistab riike juriidilistes võitlustes. Advokaadifirma on varem võidelnud edukalt sadade kenyalaste eest, kes said kompensatsiooni piinamise eest Mau-Mau ülestõusu ajal Briti koloniaalvõimu vastu 1950.-1960. aastatel. Suurbritannia esitas juunis vabanduse ja maksis hüvitist umbes 16 miljonit eurot.
Millisest summast CARICOM-i riigid mõtlevad, ei ole teada. Gonsalves ja Jamaica rahvusliku komisjoni esimees Verene Shepherd on varem öelnud, et Suurbritannia maksis 1834. aastal, kui Suurbritannias orjapidamine kaotati, Briti istanduseomanikele 20 miljonit naela kompensatsiooniks kaotatud sissetuleku eest. See summa on praeguses vääringus võrdne 200 miljardi naelaga (231 miljardi euroga). „Meie esivanemad ei saanud midagi,“ ütles Shepherd. „Nad said vabaduse ja käsu „ennast harida“.“
Briti ülemkomissar Jamaical David Fitton ütles kolmapäeval raadiointervjuus, et Mau-Mau kohtuasi ei ole mõeldud pretsedendina ja tema valitsus on orjapidamise eest kompensatsiooni maksmise vastu. „See ei ole õige viis ajalooliste probleemidega tegelemiseks,“ ütles Fitton.
2007. aastal, 200 aastat pärast orjapidamise kaotamist Suurbritannias, avaldas tollane peaminister Tony Blair kahetsust „talumatute kannatuste eest“, mida tema riik on põhjustanud.
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy andis pärast hävitavat maavärinat Haitil 2010. aastal teada, et märkab „kolonisatsiooni haavu“ ning kuulutas, et Prantsusmaa on tühistanud 56 miljoni euro suuruse võla ja heaks kiitnud 40 miljoni euro suuruse abipaketi Haitile.
Hollandi asepeaminister Lodewijk Asscher väljendas selle kuu alguses Hollandi kolooniates orjapidamise kaotamise aastapäeval valitsuse nimel „sügavat kahetsust“. Kuigi see oli esimene kord, kui Hollandi valitsus omal maal orjandusliku mineviku üle kahetsust väljendas, ei olnud see ametlik vabandus. Holland tegi orjapidamisele lõpu 1863. aastal. Ka seal said orjapidajad kaotatud sissetuleku eest kompensatsiooni.
