Riigiprokuratuuri pressiesindaja kinnitas BNS-ile, et kuna keegi ei ole pöördunud kannatanuna politsei või prokuratuuri poole, pole uurimisasutustel olnud ka alust kaaluda kriminaalmenetluse alustamist.

Juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar ütles juba mais vahetult pärast skandaali puhkemist, et karistusseadustiku paragrahv 160 sätestab küll valimissüüteod, kuid seda vaid seonduvalt riigikogu, kohaliku omavalitsuse või Euroopa parlamendi valimistega.

"Identiteedivargus eeldab aga konkreetset tagajärge, see tähendab kahju isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, mida aga artiklist ei selgu. Juhul kui keegi leiab, et nende õigusi on rikutud, tuleb neil pöörduda õiguskaitseasutuste poole," ütles Nahkur-Tammiksaar mais BNS-ile.

Mai lõpus ja juunis sai avalikuks, et Reformierakonna sisevalimistel osalesid kümned partei liikmed ise sellest teadmata. Skandaali tõttu heitis erakond oma ridadest välja Kristiina Ojulandi, kes aga pettuses osalemist omaks ei võtnud ja on lubanud Reformierakonna vastu kohtuteed alustada.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena