Iseenda internetis vanemaks valetamine on probleem ka Eestis
Suurbritannia reklaamistandardite komisjoni (ASA) värskest uuringust selgus, et rohkem kui 80 protsenti kohalikest lastest valetavad end sotsiaalmeedia lehtedel nagu Facebook tegelikkusest vanemaks. Veebikonstaabel Maarja Punak ütles Delfile, et enda vanemaks valetamine on probleem ka Eestis.
40 protsenti briti lastest luiskas, kui andis mõista, et neil on vanust rohkem kui 18 aastat, kohati näidati end aga suisa pensionäridena. Veebikonstaabli Maarja Punaku sõnul ei ole neile teadaolevalt Eestis laste internetikäitumist sellest aspektist küll uuritud, kuid seniste juhtumite põhjal võib järeldada, et enda vanemaks valetamine on ka siin kasvav probleem.
Euroopa internetiohutusuuringu EU Kids Online andmetel on Eestis sarnaselt Põhjamaa riikidega üha rohkem noori internetikasutajad ning keskmiselt alustatakse juba kaheksa-aastaselt. Internetti kasutatakse sageli - 82 protsenti 9-16-aastastest noortest kasutab internetti iga päev. Suhtlusvõrgustikke kasutab oma nime alt 71 protsenti 9-16 aastastest noortest.
Veebikonstaabli sõnul on hoolimata Facebooki vanusepiirangust (konto loomiseks peab nooruk olema vähemalt 13-aastane) neil tihti vaja kokku puutuda sotsiaalvõrgustikega seotud probleemidega, mille üks osapool on noorem.
"Võib öelda, et vanuse kohta valeandmeid kasutades konto loomine on päris levinud. Seejuures ei ole harvad juhtumid, kus lapsele on Facebooki konto teinud tema ema või isa," nentis Punak.
Oluline roll lapsevanemal
Ebaõigete andmetega konto loomisel ei ole Eestis tegemist süüteoga, ent Punaku sõnul kõneleb vanusepiir east, millele suhtluskeskkond kohane on.
"Paraku on just nooremad lapsed internetis enam ohustatud ega oska end täiskasvanute või noortega võrdselt kaitsta. Peamisteks ohtudeks on küberkiusamine, mis võib alguse saada ka lapse enda eksimusest – näiteks ebasobivast pildist, mis netti üles laetakse. Drastilisemate juhtumite puhul on kiusamine või väljapressimine viinud ka noore enesetapuni," ütles veebikonstaabel.
"Sotsiaalvõrgustikes on inimesi, kes kuritegelikel kavatsustel tahtlikult varjavad oma tegelikku isiksust, ahvatledes last näiteks kohtumisele või pettes temalt välja fotosid endast alasti või erootilistes poosides Samuti on lapsed kergeusklikud mängude jms teenuste ostjad, mis eelkõige tähendab lööki lapsevanemate rahakotile."
Punaku hinnangul on kõige olulisem, et laps oskaks interneti ohtusid õigesti hinnata ja teaks, kuidas sotsiaalvõrgustikes ja foorumites käituda.
"Eelkõige peaks lapsevanem teadma ja tundma veebikeskkondi, mida noor külastab ja omalt poolt vajadusel suuniseid andma. Samuti peaks lapsevanem olema lapsega piisavalt usalduslikes suhetes, et laps julgeks võimalikest probleemidest vanemaga rääkida," lisas veebikonstaabel.
