"Tänasel tormihõngulisel päeval on linnakoerad murelikuks muutunud. Kristiine ja Mustamäe linnaosades pikemat jalutuskäiku tehes võis iga natukese aja tagant kuulda mõne koduhoovis lebava koera ulgumist.

Jalutuskäik viis mu Mustamäe kunagise Marja poe juurest kuni Kristiines asuva Tondi Selverini. Esimene koer, kes oma häälepaelad valla oli lasknud, jäi silma Tedre tänaval, juba mõnisada meetrit pärast jalutuskäigu algust. Suur mustakarvaline krants lebas jalgvärava taga ja tõstis iga natukese aja tagant pea kuklasse, et kaeblik ulg välja lasta. Järgmine murelik peni sattus kõrvu sellesama tänava Nõmme tee poolses otsas. Tema ulg tõmbas juba suurema hulga möödujate tähelepanu. Miski polnud aga nii meeldejääv kui Nõmme tee ühes hoovis üheskoos istuv koertepaar, kes vaheldumisi ulgumist harrastasid.

Kui tegemist oleks olnud vaid ühe või kahe koeraga, siis poleks asi mainimist väärt - ehk ajavad omavahel juttu. Kuna püüdliku ulgumisega tegeles aga tunduvalt suurem hulk neljajalgseid, siis võib oletada, et üheskoos tunnevad nad õhus midagi erilist.

Tõenäoliselt on selleks aina lähemale liikuv äikesetorm. Kuulakem siis koertesümfoonia hoiatust ja leidkem aegsasti mugav varjualune, kust looduse etteastet jälgida," soovitab lugeja.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena