Aegna saarel tõmbas rähn kohaliku inimese haneks

Üle mitme aasta on pesitsusaja lõppedes suur-kirjurähnid taaskord Aegnat vallutamas. Mets lausa kubiseb rähnidest. Piisab vaid lühikesest retkest metsateedel, kui paarsada rähni on nagu muuseas ära nähtud.

Noored rähnid on eriti aktiivsed ja ei pelga ka hoonete ja inimeste lähedust.

Enamgi veel, justkui puudest veel vähe, tõmbas üks kuraasikas rähn täna koguni kohaliku elaniku haneks. Nimelt kuulis saarlane tubaseid toimetusi tehes uksekoputust ning läks siis uudistama, kellega tegu. Ust avades ei trehvanud ta üllatuseks kedagi peale kiirelt eemalduva rähnipoja.

Eriti arvukalt võib aktiivseid rähnihakatisi kohata aga varastel hommikutundidel.

Suur-kirjurähn on üks tuntumaid rähniliike. Rähni meelispaigaks on kuuse-segametsad.

Rähni põhitoiduks on putukate vastsed ja valmikud, talvel aga okaspuude seemned. Nii on lisaks sobilikule elukohale suur-kirjurähnil saarel ka toidulaud tagatud. Rähnile on iseloomulik väga pikk kleepuv keel, mida on toidu kättesaamiseks hea putukakäikudesse lükata, aga ka sipelgapesadest sipelgate söömiseks.

Täiskasvanud suure-kirjurähni kehapikkus on 23-26 cm ja kaal ligi 100 grammi. Samas ei ole suur-kirjurähn Aegnal leiduvatest rähniliikidest suurim. Saarel pesitseva musträhni kehapikkus on koguni 45 cm ja kaal 300 grammi. Erinevalt suur-kirjurähnist kuulub musträhn looduskaitse alla.