Bussijuht: käsitsi avatavad aknad ühissõidukites saastavad loodust ja raiskavad maksumaksja raha
"Kui mul bussis rahvas katuseluugid avab, lülitan mina kliimaseadme välja. Täisvõimsusel kliimaseadmega võtab buss pea kolmandiku võrra rohkem kütet ja ma ei hakka loodust ja maksumaksja raha (dotatsioon) raiskama, kui inimesed kliimaseadet kasutada ei oska ehk kallilt saadud pakane otse katuseluukidest välja lastakse.
Eks nende küljeakendega ole sama asi ja teoorias ei tohi rikkis kliimasedmega liinile lasta. Jutt käib muidugi linnadevahelistest ja lähislinnabussidest, sest linnaliinil, kus kõik uksed iga kilomeetri tagant avatakse, kaotab kallis ja palju kütet õgiv kliimaseade üldse mõtte.
Miks ma selles kütusest ja saastamisest kirjutan? Vaadake, erinevalt sõiduautost on bussi (ja muidugi ka rongi) salong ikka väga suur ja kui meie sinised bussid võtavad kütust 32 liitrit sajale, siis täisvõimsusega kliimaseadmega küündib kütusekulu 40 liitrile sajale. Kui aknad või katuseluugid on avatud, läheb see 8 liitrit otseses mõttes vastu taevast ja selle maksavad kinni maksumaksjad läbi dotatsiooni ja imikust vanurini läbi oma kopsude, tulutult kasutatud kütuse ehk heitgaaside sissehingamisega ja looduse reostusega. Just see juhtubki, kui reisijad saavad omatahtsi aknaid ja luuke avada.
Ärge saage valesti aru, kliimaseadet tulebki vajadusel kasutada, aga võimalikult tulemuslikult. Me ju ei eelda külmutuskapi ust lahti jättes, et toit säilib ja elektrikulu jääb endiseks," seletab bussijuht.
"Jutt sellisest kütusekulu erinevusest on kuidagi kahtlane. Tüüpilise bussi kliimaseadme jahutusvõimsus jääb mõnekümne kilovati tasemele ja (ilmselt antud juhul mainitava) Eestis hetkel levinuima kliimaseadmega bussi Iveco Irisbus Crossway mootorivõimsused on pea kõigil eri variantidel üle 200 kW. Kuidas sellise võimsuste suhte juures saab mõju kütusekulule olla nii suur?" küsib skeptiline lugeja.
