Jaapani asepeaminister: põhiseadusreformi läbi viies tuleks õppida natsidelt
Jaapani ebaõnnestunud sõnavõttude poolest tuntud asepeaminister Taro Aso pidi neljapäeval selgitama oma avaldust, mille järgi võiks Tokyo põhiseadusreformi läbi viies õppust võtta natsi-Saksamaalt.
„On kahetsusväärne, et minu märkused natsiadministratsiooni kohta viisid vääritimõistmiseni, mis ei olnud minu kavatsus,“ ütles ka rahandusministri ametit pidav Aso oma avalduses AFP vahendusel. „Kõigi minu sõnavõttude põhjal on selge, et ma suhtun väga negatiivselt sündmustesse, mis on seotud natside ja Weimari põhiseadusega. Aga ma tahan tagasi võtta natsiadministratsiooni näitena kasutamise, sest see kutsus esile vääritimõistmise.“
Ametlik Tokyo püüdis end Aso sõnavõtust distantseerida, kinnitades, et see ei peegelda peaminister Shinzo Abe konservatiivse valitsuse seisukohti.
„Ma tahan öelda selgelt, et Abe kabinet ei pea natside valitsust kunagi positiivseks,“ ütles valitsuskabineti peasekretär Yoshihide Suga pressikonverentsil.
Aso pidas esmaspäeval kõne konservatiivse mõttekoja ees, milles ütles, et Tokyo peaks oma patsifistliku põhiseaduse muutmisel eeskuju võtma sellest, kuidas natsid vaikselt muudatused läbi viisid.
„Kõigepealt hakkas massimeedia (Jaapani kavandatavate reformide üle) kära tegema ja siis järgnesid Hiina ja Lõuna-Korea sellele eeskujule,“ ütles Aso Jaapani meedia andmetel. „Saksamaa Weimari põhiseadus muutus, ilma et seda oleks märgatud, natsi-Saksamaa põhiseaduseks. Miks me ei võta nende taktikast õppust?“
USA-s asuv Simon Wiesenthali keskus reageeris kohe ja nõudis Asolt seletust.
„Ainsad õppetunnid valitsemise kohta, mille maailm peaks natside Kolmandalt Reichilt üle võtma, on need, kuidas võimulolijad ei tohiks käituda,“ teatas juudiorganisatsioon teisipäeval.
Abe liberaaldemokraatlik partei on teatanud, et soovib muuta USA peale sunnitud patsifistlikku põhiseadust, et muuta Jaapani kaitsejõud täiemõõdulisteks relvajõududeks terrotoriaalsete pingete taustal naaberriikide Hiina ja Lõuna-Koreaga.
See on Pekingis ja Soulis esile kutsunud tugevad emotsioonid. Seal väidetakse, et Jaapan ei ole kunagi oma militaristlikku minevikku unustanud.
